Eesti katusemeistritele maailmameistrivõistlustelt kõrged kohad!
Erki Loigom
AS Toode müügi- ja turundusjuht
Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu aseesimees
Novembri keskel Šveitsis peetud noorte katusemeistrite maailmameistrivõistlustel osalenud Eesti metallkatuste meeskond (OÜ Knoobus kooseisus Vadim Levko, Rainer Räis, juhendaja Meelis Viese) pidi jagu saama kolme meie katusemaastikul üsna tundmatu materjali ja ülesandega. Tasuks maailmameistrivõistluste kolmas koht. Sarnaselt teiste katuseliikidega koosnes ka metallkatuse võistlus kolmest päevast, millest esimesed kaks sisaldasid kohustuslikku ülesannet ja kolmas päev etteantud toodetest vabakava. Võistluse edukaks läbiviimiseks oli kaasatud mitmeid üle maailma tuntud ettevõtteid, kelle toodanguga mõõduvõtt läbi viidi ja seetõttu oli tegemist omamoodi praktilise messiga – lisaks materjalide omaduste tutvustamisele on nii võistlejatel kui ka pealtvaatajatel oma käe ja silmadega võimalik näha uudislahenduste paigaldamist ja kasutusotstarvet.
Metallkatuse esimese päeva ülesanne oli topeltvaltsühendusega pleki paigaldus 30-kraadise kaldega katusele. Aluspinnana oli ettevalmistatud kandev profiilplekk, millele võistlejad pidid paigaldama vahtklaasist soojutusplaadi FoamGlas. FoamGlas on purustatud klaasist ja carbonfiibril baseeruv plaat, millel on esmaklassilised omadused niiskuse imavuse vastu, tulekindlusele ja soojapidavusele. Lisaks ei ole materjalil mingeid probleeme pikaajalisel kokkupuutel orgaanikaga või happelise keskkonnaga. Põhjamaades on materjal üsna tundmatu, Kesk- ja Lääne-Euroopas on FoamGlas leidnud kasutuse nii kald-, kui lamekatustel, suurepäraselt on materjal sobiv roheliste katuste alusmaterjalina. Eestis on materjali kasutatud paaril objektil, oma osa selles on kindlasti toote hinnal. Soojustuse paigaldamise järel tuli korrektselt lahendada aluskatte paigaldus, mis meie meeskonnal tekitas kerget peavalu. Nimelt toimus võistlus etteantud Kesk-Euroopa normistiku järgi, mis FoamGlas-taoliste materjalide korral ei nõua aluskatte paigaldamist horisontaalselt ja ülekattega, vaid vertikaalselt ja serv-servaga kõrvuti asetades. Võistlusel on äärmiselt oluline pidada kinni ülesandes antud joonistest ja igat algatust lahendada sõlmed paremini karistati miinuspunktiga. Meenutagem, et Eesti rahvuslik eelvoor Baltroof (www.baltroof.eu) lähenes vastupidiselt ja hindas paremat lahendust plusspunktidega. Sarnaseid kliimast ja heast tavast tingitud miinuspunkte oli õhus veelgi, kuid koostöös väga kompetense žüriiga saime targemaks meie ja žürii kuulis, milline võib olla põhjamaa talv ja kliima. Olgu kõrvalpõikena mainitud, et Eesti on paljuski katuseehituse lahendustes kinni Soome kogemuses. Soome nõuded on ülikõrged ja loomulikult võib olla neid nõudeid järgides kindel katuse kvaliteedis, kuid ei tee paha panna kõrva taha ka parimad kogemused Kesk-Euroopast, mis toimivad ka meil ja annavad sama toimiva lahenduse väiksemate kulutuste eest. Selleks võiks pidada näiteks nõuet, mis lubab üle 45-kraadise kalde puhul kasutada ühekordset valtsliidet. Meie ruumis on mistahes kaldkatusel alati nõutud topeltvaltsliide. See nõue tuleneb väga suurte lumekoormustega piirkondadest polaarjoone tagant ja ei ole alati meie laiuskraadil vajalik. Esimese päeva lõpuks pidid võistlejad paigaldama titaantsingist (VM Zinc) topeltvaltsliitega plekipaanid, lahendama ülespöörded vertikaalpindadega. Lisaplekkide omavahelised liited ühendati jootmise teel, mis titaantsingi puhul on suurt kogemust nõudev töölõik – titaantsingi sisse on auk jootmisel väga kerge tulema.
Foto. FoamGlas on paigas, nüüd alustatakse plekitöid
Kuigi võistlus toimus vaid 2000 km kaugusel Eestist, on ehituslikud lahendused ja tavad kohati väga erinevad. Siinkirjutaja oli ise tunnistajaks Eesti ja Šveitsi meeskondade juhendajate sundimatule vestlusele, kus teemaks oli “tavalise” tsinkplekiga seonduv – kuid üks rääkis tsingitud terasest, teine titaantsingist. Miskipärast olid jutus kõlanud argumendid ja lahendused väga erinevad ja vastastikust imestamist palju. Kesk- ja Lääne-Euroopas on tsingitud terase kasutamine minimaalne, sealkandis valmivad metallkatused vasest, titaantsingist, alumiiniumist või roostevabast terasest.
Foto. Esimese päeva võistlusülesanne on valminud
Teisel võistluspäeval tuli võistlejatel paigaldada jällegi topeltvaltsliitega plekk, mis sisaldas neelu lahendamist, ROTO katuseakna paigaldust, ümara ventilatsioonitoru korrektset läbiviiku plekist ja vihmaveerennide paigaldust. Materjaliks vask. Vask on Eestis siiski järjest enam kasutustleidev katusematerjal, mis annab lootust, et sedalaadseid pika kasutuseaga materjale hakatakse ka meil üha enam väärtustama. Vase eripära tsingitud terasega seisneb peamiselt soojuspaisumisega arvestamises – vasel on soojuspaisumine ligi 2 korda suurem kui terasel. See seab kõikidele sõlmedele ja kinnitusvahenditele täiendavad nõuded, et katus ennast esimeste aastatega “lahti ei sõida”. Kasvõi lihtne räästalahendus, kus valtspleki paani ots umber stardipleki väänatakse. Kui tsingitud terase korral ei jäeta sinna paisumiseks mingit kompensatsiooni, siis vase puhul peab paani tagasipööre olema tehtud 10mm kaugemal räästast kui on seda stardiplekil. Ka terasega kokkupuutunud meistrid meenutasid, et selline lahendus oleks päästnud mõnegi valtsplekkkatuse soojuspaisumise murest räästas, mis pikkade paanide korral väljendub üles murtud räästaplekis (stardiplekis). Vase puhul on eriti oluline mõelda läbi kõik sõlmed, et materjal saaks kuumenedes “mängida” kõigis suundades katuse veepidavust ohvriks toomata. Vasest vihmaveesüsteemidel tuleb järgida samamoodi liidetes pikkade lõikude korral kompensatsioonijätkude kasutamist, mida miskipärast Eesti tootjad väga pakkuda ei taha või lihtsalt ei oska. Võistlusel jäi silma šveitslaste töömeetod valtspleki paanide ettevalmistamisel. Nimelt painutati ülespöörded ja paani otsad ära tööpingil maapinnal. Küsimusele, kas sedasi toimetatakse ka reaalselt objektil, vastati imestunult jaatavalt. Meie ehitusruumis on valdav osa käsitööl katusepinnal. Vanas Euroopas aga vastutab eelneva töölõigu lõpetanud (antud näites puusepp) meister selle eest, et järgmine meister saaks muretult jätkata. Plekkseppade ülesanne on sel juhul tehases ettevalmistatud paanid kokku liita ja mitte kulutada ülemäärast aega kohapeal mõõtmisele,muutmisele ja ümbertegemisele. Sama ebatavaline tundus šveitslastele meie töömeetod, mis sunnib katusel tööriistadega ülespöördeid ja paindeid looma. Aeg on raha, vastutused on standardite ja normidega konkreetselt paigas.
Foto. Teise päeva võistlusülesanne valmiskujul
Kolmandal võistluspäeval paigaldati PREFA alumiiniumist seinapaneeli FX12. Tegemist on aastal 2012 turule toodud moodulsüsteemiga, mis on toodetud maksimaalset paigalduskiirust silmas pidades. Moodulid on väga kerged, hästi istuvad ja vähese vaevaga töödeldavad ja hiljem liidetevad. Matt pinnatöötlus lisab visuaalsele küljele soliidsust ja usaldusväärsust. Toode oli kõigile võistlejatele uus, seega märkimisväärseid erilahendusi ei teostatud. Kolmas päev on alati olnud niinimetatud vabakava, kus võisteldakse lisaauhinnale ja kohati jääb mulje rohkem võimalusest oma riigile reklaami teha, kui unikaalsete lahendustega silma paista. Enamike riikide esindused proovisid seintele jäädvustada oma riiki tutvustavaid mosaiike. Kõige paremini õnnestus see ilmselt lätlastel, kes kasutasid etteantud mooduleid minimaalselt ja lõid seinasuuruse Läti lipu vaid sileplekki kasutades, kuid paneeli jäigastuspaindeid imiteerivat lahendust kasutades. Tulemus on teistest meeskondadest eristuv.
Foto. Lätlaste töö. Vasakpoolsel seinal on kasutatud Prefa seinapaneeli FX12, parempoolsel seinal nähtav Läti lipp on kohapeal valmistatud sileplekist.
Kokkuvõtteks tuleb nentida, et Eesti klientidel võib olla rahulik tunne tellida ehitaja Eestist. Metallkatuste valdkonnas Eestit esindanud OÜ Knoobus ehitab katuseid enamasti Soomes ja on seetõttu kursis väga nõudlike normide ja soovidega. Lisaks on ettevõtte silmaring laiem kui vaid Soome ja seoses maailmameistrivõistlustega ja osavõtuga Katuseliidu tegemistest on nad kursis ka mujal Euroopas kasutatavate materjalide ja töövõtetega. Katuseliit soovitab kõigil pika perspektiiviga ettevõtetel võtta osa või kasvõi külastada sarnaseid võistlusi, messe, näitusi – see tagab ettevõtjale parema kogemuse ja klientidele kindlustunde, et nende katusel toimetab tõesti meister.
