Teraskatus, plekk-katus, metallkatus – palju sarnaseid sõnu, kuid mis nende taga tegelikult võivad olla? Lingvistilise poole seekord sinnapaika jättes võib üldistada, et esmamulje metallkatusest sõltub riigist ja piirkonnast ning selle tavadest ehitusmaterjalide kasutamisel. Nii näiteks assotseerub eestlastele ja soomlastele metallkatusega esimesena kivimustriga profiilplekk, sakslastele vasest valtsplekk ja türklastele tinast kirikukuppel. Vaatamata geograafilisele lähedusele on erisused juba märgatavad liikudes üle Eesti lõunapiiri Lätti või Leetu. Milliseid võimalusi pakub metall katusekattena lisaks meie regioonis tuntud lahendustele, millised on nende eelised ja ohud meie kliimavööndis, sellest järgnevad read proovivadki ülevaadet anda.
Üldistavalt võib öelda, et suurim erinevus metallide vahel on nende korrosioonikindlus ja eluiga. Sellest johtuvalt tekivad erinevad võimalused toodete vormimiseks, olulised on nende paigaldusalased erisused ja lõpptulemuski on visuaalselt väga mitmekesine. Lisaks Eestis populaarsetele tsingitud terasest katusekatetele kasutatakse laialdasemalt katustel veel vaske ja titaantsinki, vähem alumiiniumit, roostevaba terast ja tina.
Vasest katusekatted on esmalt tuntud kirikute katustel. Esmalt läikiv-kollasena, siis pruunina ja lõpuks õhus leiduvate väävliühendite toimel väärikalt roheliseks tõmbuv kate on tuttav igale Tallinna vanalinna külastavale inimesele. Vask on katusekate mitmesajaks aastaks. Tema erakordselt hea vastupidavus korrosioonile, suurepärane töödeldavus ja soliidne ajas muutuv välimus teeb sellest metallist eelistatuima katte hoonetele, kus oluliseks on sadu aastaid kestev lõpptulemus. Vase puuduseks on tema hind. Vase hind on äärmiselt kõikuv, kuna tegemist on näiteks naftale sarnase „börsikaubaga“ ja nii on viimase viie aasta jooksul vase hind tõusnud ligi kaks korda, samas ka sarnane hinnalangus on tõenäoline. Vasemaagi kaevandamine on keerukas töö ning maailmamajanduses selle metalli nõudluse ja pakkumise vahekord dikteerib, millal vasest katusekatet on otstarbekas soetada. Vask on äärmiselt „plekksepasõbralik“ materjal, hea töödeldavus ja tugev pealispind annavad suurepärased võimalused keerukamate toodete ja sõlmede vormimiseks. Lisaks klassikalisele haljale viimistlusele on tänapäeval võimalik anda katusele koheselt oksüdeerunud tumepruun või ka roheline väljanägemine. Selleks kasutatakse spetsiaalseid patineerimisvedelikke ja kate säilitab soovitud välimuse ja edasi loodusmõjude jõul enda tooni ei muuda. Seeläbi on võimalik koheselt saavutada roheline metallkatus, ilma sama protsessi kulgemist aastakümneid ootamata. Vase „puudusteks“ tuleb mainida tema agressiivsust teiste metallides suhtes. Ettevaatlik tuleb olla vase liitmisel näiteks terasega, aga ka alumiiniumiga. Juba elektrialast on teada, et harukarbis vasest ja alumiiniumist juhtmeid kokku ei liideta. Sama kehtib ka katusekatete juures. Vasest katusel ei tohi kasutada tsingitud renni, vastupidi lahendus on seevastu lubatud. Kinnitustarvikute valikul tuleb selgitada nende galvaaniline sobivus vasega. Lisaks on vasel väga suur soojuspaisumine ehk kuumenedes suureneb metalli maht 3 korda enam kui näiteks teras. See esitab lisanõudmisi ja oskuski mitmete sõlmede loomisel, kus tuleb arvestada liidetavate elementide omavahelise liikumisruumiga. See on oluline näiteks valtsplekk-katuste korral, kus paanide pikkus suvel ja talvel võib erineda mitmeid sentimeetreid. Olgu üldharivalt mainitud, et vask oli esimene metall, mille kasutamine on dokumenteeritud. Vanim vihje pärineb 3 sajandit enne Kristust, kui vasest moodulplaate kasutati tänapäevase Sri Lanka saarel asuva Lovamahapaya templi katusekattena.
Sama temaatika puudutab ka teist levinud materjali, titaantsinki. Samuti terasest suurema soojuspaisumisega, kuid väga nauditavaid lahendusi pakkuv metall. Titaantsink on Euroopas enimkasutatud metallkate katustel ja fassaadidel, millele esitatakse kõrgendatud arhitektuurseid nõudeid ja ootusi. Materjalil on suurepärane korrosioonikindlus. Olenevalt keskkonnast muutub titaantsingi välispind ajas vaid eksklusiivsemaks ja naturaalsemaks, lisades hoonele väärtust ja väärikust väga pikkadeks aastakümneteks. Titaantsink on monoliitne metallkate, mis tähendab erinevate kihtide puudumist materjali sisemuses ja komponentide erinev käitumine kasutusajal on välistatud. Tsink on välispiirete kattena kasutusel üle 300 aasta, jäädes alla vaid vase kasutusele. Tänu heale töödeldavusele võimaldab titaantsink luua arhitektuurseid vorme ja lahendusi, mida piirab vaid fantaasia. Titaantsink on „elav“ materjal, mille väljanägemine on ajas muutuv. Seega võib mõnevõrra ehmatav olla tema esialge väljanägemine ja ilme. Eriti märgatav on pinna toonierinevus olukorras, kus ühe hoone piires kasutatakse
erineva oksüdeerumisastmega toorainet. See on siiski sõltuvalt õhusaastest muutuva iseloomuga ja tulemust tuleb hinnata mõne aasta pärast. Tooni erinevus ühtlustub ja kaob lõpuks täielikult, mingeid negatiivseid või toodete eluiga vähendavat iseloomu sellised muutused kaasa ei too. Pigem vastupidi, titaantsink muutub visuaalselt ajas vaid stiilsemaks ja eksklusiivsemaks. Titaantsingil ei esine roostetamist selle klassikalises mõttes. Käesolevas võtmes tuleb titaantsinki vaadelda sarnase käitumisega metalliga, vasega. Ka vase pind võib olla sõltuvalt tema oksüdeerimise astmest haljast ja pruunist kuni roheliseni. Ka see muutub ajas, kuid materjali kestvusomadusi see ei muuda. Titaantsingist saab luua nii valtsplekk-katuseid, aga ka fassaadiplaate ja –elemente, samuti on materjal ideaalne näiteks käsiplekitöödeks ja vihmaveesüsteemiseks. Titaantsink on vasest ligi kolmandiku kuni poole võrra soodsam, sõltuvalt vase maailmaturu hinnast. Titaantsingi laialdase kasutamise musternäide on Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu konkursi Aasta Katus 2015 metallkatuste kategooria võidutöö. Tegemist on eramajaga, mille katust ja osa fassaadist katavad patineeritud titaantsingist valtsitud katted ja hulgaliselt käsitööna valminud eritooteid – vihmaveesüsteemid, tuulutuslahendused, läbiviigud jne. Hoone tellija soov oli saada perfektne lahendu
s, mis puudutab fassaadi ja katusealuse toimimist – sellel hoonel ei tohiks tekkida kunagi jääpurikaid ja esineda soojalekkeid.
Hoonele on paigaldatud läbimõeldud turvavarustus ja päikesekütteelemendid. Katusekatteks on kasutatud 0,70mm paksust ja topeltvaltsitud titaantsinki, seinas on sama tootja materjal paksusega 0,80mm. Seinaelementide liitmisel on kasutatud Eestis väheesinevat, kuid Kesk- ja Lääne-Euroopas väga levinud nurkvaltsliidet, mis annab piisava veepidavuse ja suurepärase visuaalse tulemuse. Tsink oli ka Euroopas üks esimese regulaarselt katusekattena kasutatav metall. Päris puhas tsink on äärmiselt habras, kuid lisanditena kasutatavad titaan ja vask (kuigi nende osakaal on alla 1%!) annavad titaantsingile jäikuse ja töödeldavuse.
Sarnaseid võimalusi vasele ja titaantsingile pakuvad ka alumiinium ja roostevaba teras. Üks äärmiselt pehme ja kergelt-töödeldav, teine jäik ja äärmiselt hea vormipüsivusega, on mõlemad korrosioonile kestvad metallid, mis ei ole ka teiste metallide suhtes ülearu agressiivsed. Alumiinium ja roostevaba teras sobivad nii katusekatteks kui väga laialdaseks kasutuseks fassaadidel. Mõlema metalli eeliseks on soodne hind võrreldes eeltoodud metallidega. Alumiinium on ka värvitav.
Mõnede ringkondade kartus eesootava islamiseerumise võtmes annab põhjuse kõneleda ka näiteks tinast katusekattena. Kuigi hinna ja massi, aga ka mõningase mürgisuse tõttu töötlemisel, on tina asendamatu sõlmedes ja pindadel, kus on tarvis materjali venitada piltlikult kolmemõõtmeliseks. Seetõttu on just araabia maades, kus sakraalrajatiste keerukad katused ei võimaldakski metallkatuste lihtsat kasutamist, kuplid ja tornid kaetud tinaplekiga. Tulemus võib sirgeid ja siledaid pindu armastavaid eurooplasi oma kaootilisuses ja lainetamises šokeerida, kuid siinkohal ongi asjakohane meenutada artikli alguses kirjeldatud kultuurilisi eripärasid. On fakt, et tina on katusekatteks igavese kestvusega materjal ja enne tuleb selle all hoone ise välja vahetada, kui katuse pärast muretseda.
Lisaks kirjeldatud „väärismetallidele“ on uudiseid ka teada-tuntud teraskatuste ja –toodete huvilistele. Eesti turul on järjest enam kasutust leidmas nn. prinditud teras, kus populaarsetele kivi- ja trapetsprofiilidele on antud näiteks paekivi- või puidumuster. Eesti turul liigub ka mitmete loodusmustritega plekki. Tegemist on Ida-Euroopas ja näiteks ka venekeelses ruumis äärmiselt populaarse off-set trükiga, mis muudab meie kolmevärvilist katusemaailma loodetavasti pöördumatult. Kuna tegemist ei ole tooraine tootmise seisukohalt millegi keerulisega, ei erine ka toodete lõpphind märkimisväärselt teistest tuntud pinnakatetest. Miks mitte kasutada korstnakattena ühevärvilise pleki asemel looduskivi jäljendavat plekki – distantsilt vaadates on heas mõttes pettasaamine garanteeritud!
Loe lisaks:
Titaanstingist katusekatted
Eritööde tootevalik
Printech tootesari
