Talvise lumerohkuse juures on igati asjakohane küsida, kas majaomanikul oleks võimalik ja vajalik midagi ette võtta katusel oleva lumega? Meie soovitame muretseda eelkõige:
– kergrajatiste (varjualused,varikatused jms.),
– väga lamedate katuste (bensiinijaamad, spordirajatised, tootmisangaarid jms),
– teadmata tugevusega konstruktsioonidega katuste ja
– vanemate hoonete omanikel.
Korrektselt renoveeritud või uusehitusena valminud hoonete katuste jaoks ei kujuta ekstreemsed lumeolud midagi ohtlikku. Projekteerimisel kasutatavad varutegurid tagavad konstruktsioonide kandevõime. Ajakirjanduses ilmub väga konkreetseid soovitusi stiilis “lund lükka siis, kui seda on katusel 40 cm”. Sellise väite esitamiseks tuleb teha liiga suur üldistus kõigi katuste kandekonstruktsioonide seisukorra kohta.
Vanematel hoonetel ei ole mõtet süveneda keerukatesse normatiividesse. Vanadel puitkonstruktsioonidel võib esineda nende kandevõimet vähendavaid mädanikkahjustusi jms.
Ettevaatusabinõuna ei ole aga kunagi halb idee üleliigne lumi katustelt maha lükata ja seda lisaks koormuse vähendamisele ka põhjusel, et võimaliku sula korral võib vähegi kehvemalt vormistatud keerukates sõlmedes (korstnaümbrused, liited seintega ja muud läbiviigud, neelud) tekkida oht sissejooksudeks. Ekstreemsed ilmaolud on kõige paremaks testiks katuse kvaliteedile, kuid kas asi on riski väärt? Enamjaolt ei hüvita lumest tekkinud kahjustusi ka kindlustusfirmad, viitega piisavale ajavarule lume eemaldamisele katuselt.
Kuidas hinnata lume eemaldamise vajadust katustelt?
Lumekoormus katustel ei ole sama, mis maapinnal. Arvutuslikku koormust mõjutab katuse kaldenurk ning geomeetria. Kuigi katusekonstruktsiooni projekteeritakse lume mahukaalu arvestades teatavate varuteguritega, võib ekstreemsete sademehulkade korral keerukama kujuga katusel piirkonniti lumekoormus ületada konstruktsiooni kandevõime.
Lume puistemahukaalud standardis EVS-EN1991-1-13:2006 on määratletud järgnevalt:
Värske lumi – 100 kg/m³
Tunde või päeva seisnud lumi – 200 kg/m³
Nädalaid ja kuid seisnud lumi kuni 350 kg/m³
Märg lumi 400 kg/m³
Saamaks teada reaalselt lume massi katusel korrutatakse lumekihi paksus puistemahukaaluga. Näiteks 40cm kiht sulaga sadanud lund kaalub alla 30 kraadisel katusel (üle selle kaldenurga mõjutavad reaalset lume massi nn.kujutegurid) 0,40 x 400 = 160 kg/m². Uusehitiste, eriti fermidega tehasemajade korral on teada katusekandjate kandevõime koormustele. Sageli on puitmaterjalide optimeerimise tulemusel (võimalikult minimaalne ristlõige, maksimaalne kandjate samm jne.) selliste katusekonstruktsioonide kandevõime sarnases suurusjärgus eelpooltoodud arvutusnäitega ning mõistlik on mõelda lume eemaldamisele.
Lume eemaldamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et lumemassid eemaldataks ühtlaselt, katusele ajutisi lokaalseid suuri koormuseid (lumekuhjasid) tekitamata. Katusekatte vigastamise vältimiseks ei ole soovitav eemaldada katuselt kogu lumekogust, vaid ainult ülemäärane.
Kerge ja pehmena sadanud lumi korjab enesesse õhuniiskust ja selle kaal ajas suureneb. Paanikasse sattuda ei tasu, sest 40cm paksune värske lumi küll imab niiskust, muutub tihedamaks ning raskemaks, kuid samas tema maht väheneb. Siiski ei suuda ükski arvutusmudel arvestada õhuniiskuse tegelike väärtustega ja lisanduvate sademete omadustega, eriti kui vahepeal peaks katusele kogunenud lumemasse kastma korralik vihmahoog.
Jääpurikatest
Jääpurikate teke on seotud katusest lekkiva soojusega, mis sulatab katusel lume, mis üle räästa vajudes omakorda jäätudes tekitab üha kasvavaid purikad. See on parim hetk räästaste ülespildistamiseks – paremat diagnostikat kui külmal ja lumerohkel talvel, ei ole võimalik ette kujutada. Kui nii ideaalseid olusid pole, saab tellida ka termofotograafia teenuse, mis visuaalselt näitab ära hoonete need osad, kust eraldub soojust kõige rohkem.
Erinevatest seina- ja laekonstruktsioonidest ning soojustamise kvaliteedist sõltuvalt lahkub 15-35% maja soojusest just katuse ja lagede kaudu. Seetõttu on nende korrektne soojustamine erakordselt oluline. Räästakastist tuleva külma õhuvoolu eest tuleb soojustusmaterjali kaitsta tuuletõkkega.
Võimalikud lahendused:
1. Küttekaablid. Väga efektiivsed, aga ei jõuta probleemi põhjuseni, vaid tegeletakse tagajärje likvideerimisega. Kallis. Hoone niiskusolukord ja soojapidavus ei parane, kuigi purikaid ei tõesti ei teki. Kaabliga peavad olema varustatud nii rennid kui allatulevad torud.
2. Sõlmede lahtivõtmine ja soojustuse vahetus. Ainus mõistlik idee, kui probleemi on aastaid eiratud. Suure tõenäosusega on tekkinud niiskuskahjustused.
Kui külma pööningut läbib korsten, mille välispind soojeneb, tuleks ka korsten isoleerida, et vältida liigse kondensaadi teket. Korsten soojendab katusealust ruumi, mis omakorda tekitab katusekattel lumesulamisohu ja sealt jääpurikate teke alguse saabki. Eriti märkimisväärne on selline olukord just teraskatuste puhul.
Igasuguste olmeniiskuste juures on tähtis osa ka korrektsel aurutõkkel, mis peab olema “katkematu”.
Rennidest ja torudest tuleks enne talve sinna kogunenud mustus ja takistused eemaldada. Tihtipeale ei mahu sinna vesi renni sisse ja jäätudes on purikad eriti kiired tekkima. Tulemuseks on deformeerunud või lausa allakukkunud vihmaveesüsteemid. Seda olukorda võib esineda ka juhul, kui räästa enda soojapidavusega polegi probleeme.
Purikate eemaldamine on vastutusrikas töö. Nende mehaaniline murdmine võib kahjustada mistahes katusekatet – teraskatust, eterniiti, kivi või rullmaterjali. Keemilist sekkumist lumesulatamisel ei soovita, sellega võite kahjustada katusekatet ja vihmaveesüsteeme pöördumatult.
Kuhu paigaldada lumetõkked?
Lumetõkkeid on mitmesuguseid, kuid nende peamine ülesanne on üks ja sama, hoida lumi ja jää katusel nendes kohtades, kust ta ei tohi korraga alla langeda. Just siin peitub võti leidmaks lahendust, kui palju ja kuhu lumetõkked paigaldada. Tuleb selgelt määratleda piirkonnad katusel, kus lumelangemine võib kurja teha – trepikodade esised, garaažid, aga ka lillepeenarde või inimeste liikumisradade lähistel. Samuti on lumetõkked olulised katustel, kus on mitmes kõrguses katusepindu. Kõrgemalt langev jää võib rikkuda allapoole jääva katusekatte. Vt.lumetõkete tooteinfot
Turvatarvikute paigaldussoovitused : https://www.toode.ee/turvatarvikute-paigaldussoovitusi/
Kena ja muretut talve!
Vaata lisaks:
Vihmaveesüsteemid
Katuse turvatarvikud
Katuseaknad (Roto ja Velux)
Rennide katted
Katuse hooldusteenused
Paigaldusjuhendid
Sertifikaadid ja toimivusdeklaratsioonid
