Autor: Karen Schmidt (Postimees)
Eesti heitlikus kliimas on õige katuse leidmine paras väljakutse. Katuseprofid jagavad soovitusi, kuidas valida katus, mis kestab aastakümneid ning selgitavad, miks tuleks katusesse suhtuda kui investeeringusse ning mitte pelgalt kulusse.
Katusekattematerjale, -tarvikuid ja vihmaveesüsteeme pakkuva ettevõtte Toode AS müügi- ja turundusjuhi Erki Loigomi sõnul laekub ettevõtte e-postile peaaegu iga päev mõni hinnapäring stiilis «palju maksab 160-ruutmeetrise katuse vahetus koos tööga, tavaline Eesti maja, 1960ndatel ehitatud». «Nii nagu pole olemas keskmist punast autot, ei ole olemas ka kahte ühesuguses seisus ja samade vajadustega maja,» nendib Loigom ning toonitab, et katusekattematerjali valikul tuleks esmalt selgeks teha, millised materjalid konkreetsele hoonele tehniliselt sobivad, lisades, et peamisteks valikukriteeriumiteks on katuse kaldenurk ja katuse kuju keerukus.
Tööpraktikas tajub ta sageli klientide hirmu, et rätseplahendused on kallid, kuigi reaalsus võib olla hoopis vastupidine. «Asjatundlik ja kogemustega katusemeister oskab lahendada kõik katusel olevad sõlmed võimalikult vähese materjalikuluga ja pakkuda päriselt toimivaid lahendusi ilma ülearuste töödeta.»
Sarnaselt Loigomile peab ka peamiselt teraskatuste tootmisele ja müügile spetsialiseerunud Weckman Eesti/Esco AS ärijuht Peep Siimon katusekattematerjali valikul üheks suurimaks veaks seda, et valitakse kõige odavam materjal ning lõpptulemuseks on ebakvaliteetselt paigaldatud ja mittesobivast materjalist katusekate. Olgugi et katusekattematerjali valikul ei saa mööda vaadata kliendi maitse-eelistustest ja hetketrendidest, siis on Siimoni sõnul valiku tegemisel kõige olulisemad ikkagi hoone tehnilised parameetrid. Näiteks sobib terasplekist katus nii uuele kui ka renoveeritavale kaldkatusega hoonele, aga lamekatusele see ei sobi; samuti ei pruugi kivikatus suurema omakaalu pärast olla parim valik hoonele, millele on projekteeritud plekk-katus.
Miljoni euro küsimus
Küsimust, milline katusekattematerjal on meie kliimas kõige parem ja kauakestvam, peab Siimon miljoni euro küsimuseks. «Tänapäevased katusekattematerjalid on loodud kestma enam kui kaks inimpõlve, seega on seda raske mõõta ja kinnitada, aga nii me usume,» nendib ta ning lisab, et kindlasti on igal materjalil omad eelised ja puudused, sõltudes materjali omadustest, kuid tegelikult on kõik kvaliteedistandarditele vastavad materjalid väga vastupidavad, olgu selleks kivi, teras, plekk või midagi muud.
Näiteks terasplekk ei ima vett, ei karda külma ega suuri temperatuurikõikumisi ning on arendatud just Põhjamaade kliimasse, tänapäevane plekk-katus jällegi on hea korrosioonikaitsega, vastupidav päikesekiirgusele ning kaalub vähe, ent puudusena tuuakse sageli esile müra. Küll aga tõdeb Siimon, et tegelikult ei ole ükski katusekattematerjal täielikult müravaba: «Liiga tugeva plekimüra põhjuseks võib teinekord olla hoopis ebaprofessionaalne paigaldus või valesti projekteeritud tarind,» selgitab ta ning soovitab katusekattematerjali kohta küsida müüjalt või tootjalt detailset tehnilist infot.
Ka Loigom tõdeb, et ainuõiget vastust küsimusele, milline katusekattematerjal on meie kliimas parim valik, pole võimalik anda ning tulenevalt hoone tehnilistest parameetritest leiab nii kivi-, eterniit- kui ka metallkatuste tootjatelt alati lahenduse. «Sakraalhooneid kaetakse 400 aastat kestvate vasest käsitöötoodetega, samas kui lihtsama kuuri katusele sobivad kümneid kordi soodsamad tooted,» tõdeb ta ning soovitab katusevahetust vaadata kui investeeringut ning mitte kulu. «Näiteks teraskatuse puhul on odavama ja kallima materjali hinnavahe 10–15%, ent kvaliteetsema lahenduse eluiga regulaarse heaperemeheliku hoolduse korral on kordi pikem, samamoodi on kvaliteetsemate pinnakatetega terasplekkidel garantii värvimuutuste vastu 20–25 aastat, samal ajal kui kasinama UV-kaitsega materjal vajab sõltuvalt päikesele avatusest juba 15–20 aasta pärast värvimist või vahetust.»
Küll aga toonitab Loigom, et vähemalt teraskatuste valdkonnas on millegipärast hakatud eriliselt tähtsustama materjali paksus. «See pole otseselt vale, kuid seda, et teraskatus ei annaks järele korrosioonile, ei pleegiks mõne aastaga ning oleks korralikult vormitav, tagab pigem see, kui hästi on toormaterjal tsingitud ning kas pinnakatted taluvad UV-kiirgust,» selgitab ta ning lisab, et kui Eestis on nendele omadustele olemas rahvusvahelise standardiga kehtestatud nõuded, siis aina enam on turul lõunapoolsete riikide tootjate materjale, kus normid on lahjemad või puuduvad sootuks. «Kuna just tsingikihi paksus ning välist kaitset pakkuvad pinnakatted on tooraine kõige kallimad komponendid, siis on neilt omadustelt mööndusi tehes isegi paksemat toodet võimalik odavamalt müüa,» selgitab Loigom ning soovitab müüjatelt uurida, kas katusekattematerjalil on kõik nõutud sertifikaadid olemas.
Ka garantiitingimuste põhjalikku lugemist ei pea Loigom mahavisatud ajaks, sest turul on saada materjale, mida teoorias katustel üldse kasutada ei tohiks ning samuti ei tohiks mitmetuhandese investeeringu juures otsida minimaalseid kokkuhoiukohti kinnitustarvikutelt, aluskatetelt ning aluskatuse puidult. «Enne n-ö tasuvusaja saabumist võib just sellistest pisikestest detailidest sõltuda uue katusevahetustöö ettevõtmise vajadus.»
Konstruktsioon kui tervik
Uurides spetsialistidelt, milline on erisus uuele või renoveeritavale hoonele katusekattematerjali valimisel, tõdeb Siimon, et üldjuhul on uue hoone puhul katusekattematerjal vastavalt hoone arhitektuurile, elueale ja hoonet ümbritsevale keskkonnale projektis juba paika pandud, ent kui kliendile see mingil põhjusel ei peaks sobima, siis tuleks spetsialistidega nõu pidada. Nii uuele kui ka renoveeritavale hoonele katusekattematerjali valikul tuleb esimesena tähelepanu pöörata katusekonstruktsiooni kandevõimele ja katuse kaldele ning paigalduse soovitab Siimon kindlasti usaldada professionaalidele.
Loigomi sõnul tuleb renoveeritavale hoonele katusekattematerjali valikult kindlasti süveneda aluskatuse seisukorda, kontrollida puitosade kahjustuste ulatust ning lasta katusemeistril mõtestada lahti kõik, mis puudutab uue katuse toimimist ehitusfüüsika vaatenurgast. «Kui üks katusekattematerjal asendatakse teisega, siis on väga oluline süveneda kogu konstruktsiooni kui tervikusse,» rõhutab ta ning selgitab, et pärast sügistorme täidavad meediaruumi sageli pildid «lendu pannud» plekk-katustest, ent kui neid kajastusi süvenenult vaadata, siis on näha, et enamasti on hoonelt koos plekiga minema lennanud ka aluskatus. Loigomi sõnul puudutab see sageli kortermaju, kus tellija on vana eterniitkatuse asendanud kiire ja soodsa paigaldushinnaga plekk-katusega süvenemata, et eterniitkatust kandnud aluskatus plekk-katuse tõstejõudu ei talu.
Lõpetuseks tõdevad mõlemad katuseeksperdid, et katuse valikut ei tohiks vaadata kui pelgalt kulu, vaid pigem kui kodukindlustuse üht osa – kvaliteetsed ja rahvusvahelistele standarditele vastavad materjalid, professionaalne paigaldus ja regulaarne hooldus tagavad, et katus peab vastu aastakümneid.
«Sageli kliendid kardavad, et rätseplahendused on kallid, kuigi reaalsus võib olla hoopis vastupidine.» Erki Loigom, Toode AS müügi- ja turundusjuht.
«Katusekattematerjali valikul on kõige olulisemad hoone tehnilised parameetrid.» Peep Siimon, Weckman Eesti/Esco AS ärijuht.
Loe lisaks:
Kuidas tellida kodule hea katus? Mis päriselt on oluline?
Kokkuhoid katusetöödel – millest loobuda, millest mitte?