Šveitsis, St.Gallenis peeti maailma katusemeistreid ja materjalitootjaid ühendava organisatsiooni IFD juba 70.kongressi raames taaskord peale koroonapausi noorte katusemeistrite maailmameistrivõistlusi. Harjumuspäraselt võisteldi neljas distsipliinis: metall-, lame- ja kivikatus ning fassaadid. Igas valdkonnas tuleb äärmiselt põhjaliku juhendi alusel esimesel kahel päeval lahendada nö.kohustuslik kava, kolmandal peetakse IFD Presidendi auhinnaks nimetatava karika eest mõõduvõttu pigem fantaasiat ning lisaoskusi mängu pannes. Esimest korda ajaloos tegid kõigis kategooriates puhta töö võõrustajad. Vaid lamekatustel tuli esikohta jagada Austria kolleegidega.
Esimene võistluspäev – titaantsink ning alumiinium.
9.-11.novembrini toiminud võistlusel osales kokku 23 võistkonda. Metallkatuste kategooris tuli noortel meistritel esimesena paigaldada kahele erineva kaldega katuseosale täistsingist (tootja VM Zinc) valtsipaanid, lahendada kahe pinna liitmine ning plekitada vintskap. Võistlusstendi otsaseina paigaldati alumiiniumist katuse- ja seinakatteid tootva Prefa rombjad sindlid.
Kuigi riigid või erialaorganisatsioonid üritavad mistahes elualal nõudeid ja norme maksimaalselt
ühtlustada, on erinevast kultuurilisest taustast ja ehitustraditsioonidest, aga ka klimaatilistest eripäradest ja ka rahakoti paksusest üle Euroopa (IFD kaugematest liikmesriikidest nagu Ameerika Ühendriigid, Lõuna-Aafrika Vabariik või Hiina rääkimata) kasutusel vägagi erinevad lahendused. Samamoodi erinevad ka standardid ja normid, mistõttu on valdavalt Kesk- ja Lääne-Euroopa taustaga IFD võistlustel meie piirkonna töömehel kohati kummastav võistlusjuhendit uskuda või võistluses osaledes seda veatult järgida. Baltikumis ning Soomes on enamlevinud tsingitud terastooted ning nende käsitlemiseks aastakümnetega paikaloksunud tehnilisi nõudeid maailmameistrivõistlusel rakendades (isegi, kui tulemus saab toimiv ja kestev) võib teenida miinuspunkte. Isegi kui näiteks katusematerjalide ülespöörded piirdetarinditele saksakeelses ehitusruumis meile sageli madalad või ebapiisavad tunduvad, mitmeid liiteid teipides lahendatakse ning valtsimisele eelistatakse jootmist, ei tohi ära unustada mitut olulist taustateadmist. Kui põhjamaade süstemaatilise katuseehituse kogemus on mõõdetav sajandiga, tuntakse reeglitepõhist või ehitusteoreerilist kompetentsi katuste ehitamisel Kesk-Euroopas juba üle viie sajandi. Samuti ei päde väide suurematest lumekoormustest ja sajuhulkadest Põhjalas – lumemassid Alpides ületavad eelpoolmainitud regiooni omi kordades. Lisaks näeme Vana-Euroopa objektidel sageli lahendusi, kus materjalide kasutus esialgu juuksed püsti tõstab ning lausa valedena mõjuvad, kuid katuseehitust investeeringu mitte kuluna nägevad pika kogemusega turud kasutavad oluliselt kvaliteetsemaid materjale, kui Põhja- ja Ida-Euroopa tellijad ja ehitajad sageli ka teadmiste ebapiisavuse tõttu pakkuda proovivad. Omad piirid seab ka tellija rahakott, kuid mitte alati ei pea kvaliteetselt ehitamine isegi lähiperspektiivi vaates kallimaks osutuma.
Eesti meeskond koosseisus Andri Altmäe (AP Roofs OÜ) ja Sten Jupaschevski (Pärnu Katuseabi) juhendaja Ville Ilvesega titaantsinki kindlasti erinevalt päris paljudest meie regiooni katuse- ja tsehhiplekkseppadest esimest korda ei näinud. Tegemist on populaarset tsingitud terasest ligi 2 korda suurema soojuspaisumiskoefitsendiga materjaliga (1,2mm/m/C* versus 2,2mm/m/C*), mis seab lisanõuded toodete omavahelisele liitmisele ja liidete kujule või mõõtudele. Oluliseks muutuvad soojuspaisumisest tingitud toodete (rennid, pikad valtsplekkpaanid, lisaplekid) liitmisel kompensatsioonidega arvestamine, milliste vajadust tsingitud terasel harva ette tuleb. Eestis pole olnud haruldased ka olukorrad, kui üsnagi kallist materjali paigaldav ettevõte püsti hätta jääb – plekk murdub lihtlabaselt pooleks. Enamasti tulevad taolised ning arusaadavalt pahased tagasisided talvisel perioodil. Täistsink kui materjal on paigaldamiseks piisavalt plastiline alates temperatuurist 10*C ja enam. Kui vajadus titaantsinki paigaldada tekib talvel, on köetav “telk” katusel möödapääsmatu. Hea meel on märgata talvistel töödel köetavaid ehituspindu katustel ka Eestis aina enam. Algselt põhjendamatult kallis abivahend annab pidevalt töödeks sobiliku kliima mistahes katusematerjalide kasutamisel ning vähenevad ilmastikust tekkivad kulukaks kerkivad katkestused ehitusprotsessis.
Esimese võistlustöö juures võiks veel mainida meie maanurgas tundmatu nn.liistvaltsimise kasutamist, mis nõuab lisaoskusi kumerate ning koonjate pindade kujundamises ning katuse- või seinakattega liitmisel. Just plastilisematel materjalidel on siinkohal võrreldes terasega eeliseid. Arhitektuurse elemendina mõjub liistvalts soliidselt nii seintel kui katustel, aga ilmselt põrkame siingi rahakoti kasinusega seotud probleemi otsa – kulub mõnevõrra rohkem puitmaterjali. Eesti rahvuslikus standardis EVS920:2 on liistvaltsi olemus ja nõuded tulevikkuvaatavalt siiski kirja saanud.
Teine võistluspäev – vask.
Teise võistluspäeva jooksul tuli paigalda L-kujulisele stendile 0,60mm paksusest vasest topeltvaltsplekk, lahendada neel ja liited seintega, liita katusesse Fakro katuseaken ning paigaldada ümar läbiviigutoru. Viimasele tuli veekindlus tagada jootmisega, mis meie laiuskraadil samuti üpriski haruldane tegevus on. Loomulikult saavutataks võrreldav veetihedus ka valtsimisega, kuid šveitsi põhjalikkusega koostatud juhendit ning toorme ja pooltoodete ülimalt perfektset komplekteerimist võistleuse tarbeks märgates, pole omaalgatuslikkus antud võistlusel eriline voorus. Läbiviigutoru sai joodetud.
Tulemusele aitavad kaasa traditsioonid ja argipäevane kogemus.
On omamoodi muster, et metallkatuste kategoorias kipuvad võistlusel sageli valitsema šveitslased, kelle jaoks kvaliteedi ülemise skaala materjalid igapäevased on. Kõrge on plekksepatööde tase ning traditsioonid on ka Ungaris, Venemaal (kelle liikmelisus IFD-s on peatatud) ja Lätis. Siiski on Eesti esindajad metallkatuste kategooriast varasemalt toonud koju nii hõbe-, kui pronksmedali. Oleks vaid tellijaid, meistrite oskuse taha kvaliteetmaterjalidest katuste ehitamine kindlasti ei jää. Kui kutseharidussüsteemis põhineb ehitusplekkseppade õpe Lasnamäe Mehhaanikakoolis ning Haapsalu Kutsehariduskeskuses peamiselt tsingitud terase kasutamisel, pole teised metallid õppekavast ununenud.
Kolmandal päeva võisteldi vabakava käigus taaskord Prefa erinevatest alumiiniumist fassaadikatete võimalikult fantaasiarohkel, kuid loomulikult tehnoloogiliselt korrektsel paigaldamisel.
Girl power!
Eesti võistkonnad sel korral pjedestaalile ei mahtunud, kuid olgu veelkord mainitud keskmisest rohkearvulisem võistkondade hulk. Kahjuks ei saanud võistlusest osa võtta meie kivikatuste meeskond, kelle pandeemiline uusviirus in corpore maha murdis. Eraldi väärib äramainist asjaolu, et võistlusel osales üle aegade taas noori daame ning seekord pretsedentitult lausa kolm. Lisaks Saksa plekksepale Julia Peetzile moodustasid Eesti lamekatusevõistkonna Sirelin Sammalpärg ning Kristella Ruutu, kes pidi juhendaja murtud jala tõttu iseseisvalt hakkama saama ning seda nad ka tegid! Ei ole küll aegadele kohaselt soliidne rõhutada töötegija sugu, kuid lisaks niigi üle ilma noorte leigele huvile teha tasuvat tööd kohati ebameeldivates välitingimustes, on näiteks Saksamaal ja Austrias eraldi kampaaniad just noorte neidude leidmiseks sektorisse, tegusad on nn.katuseneidude tsunftid. Näiteks koondab liikumine Dachdecker-Mädelz (tõlkes: katusetüdrukud) kümneid katusemeistriks õppivaid noori Saksamaal. Nii tuleb ilmselt Sirelinil ja Kristellal “leppida” järgmised aastad enese järjepideva leidmisega IFD reklaam- ja infomaterjalidest. Eeskuju võiks olla nakkav.
Roheteemad tungivad ka katusele.
Paralleelselt võistlusega peetud kongressiprogrammis oli sel aastal fookuses moodne rohetemaatika. Eelkõige puudutab valdkond kliimamuutusest tingitud loodusnähtuste (suuremad sajuhulgad, enam torme ning kuumaperioode jms.) arvestamist materjaliomaduste arenduses ning ehitustehnoloogiate kaasajastamises. Võime ju Eestsiski tajuda, et vaatmata ajalooliselt tormisele regioonile külastavad meiegi piirkonda üha sagedamini trombid ja 50 m/sek-ni ulatuvad iilid. Kiirest vajadusest kütuse- ja energiatarneahelate ümberkorraldamise vaates puudutati palju hoonete energiabilansi küsimusi. Soojapidav kodu- või tootmishoone, bürood ja kaubanduspinnad pole enam moodne sõnakõlks, vaid globaalselt tajutav ja reaalne finantsilise ellujäämise küsimus.
AS Toode on Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu asutajaliige, kauaaegne Eesti võistkondade toetaja erialavõistlustel ning kutsekoolides.
Vaata rohkem fotosid meie Facebooki seinalt
AS Toode tegevused Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidus
