Klassik katusekatte populaarsuse hüppeline kasv on tekitanud suuri küsimärke ja vaidlusi nn.sottrenni ehk katusepealse renni kasutamisest selle katusekatte juures. Klassik on välimuselt äärmiselt sarnane valtsplekk-katusele, kuid see on ka ainus sarnasus nende kahe katusekatte juures. Pikemalt Klassiku ja valtspleki erisustest ja ohtudest nende valesti projekteerimisel ja kasutamisel saab lugeda siit:
Klassikaline valtsplekk ja valtsplekine Klassik
Fotol katusepealne renn Klassik katusel. Foto: Janis Ivask, OÜ Kindel Katus
Eesti standard EVS 920-2 Katuseehitusreeglid – metallkatused määratleb katusepealse renni liitmise Klassikuga järgnevalt.
Räästapealse renni ühendamine katusekattega on peamiselt valtsliitega metallkatuste ja kivikatuste valdkonda kuuluv. Lahendus on allpooltoodud tingimustel veekindlalt teostatav ka peitühendusega pleki korral, kui garantiitingimused fikseeritakse tellija, ehitaja ja järelevalve kokkuleppel. Lahenduse majanduslik otstarbekus muutub sellisel juhul aga küsitavaks.
Alates 15-kraadisest katusekaldest tuleb kasutada järgmist lahendust, kus:
— a1 peab olema mitte vähem kui 150 mm;
— a2 peab olema mitte vähem kui 50 mm;
— a3 peab olema mitte vähem kui 500 mm.
amin määrab tootjapoolne peitkinnitusega pleki paigaldusjuhend, kuid mitte alla 15 kraadi (kalle 1 : 4). Roovide kõrguse vahe peab olema mitte vähem kui 50 mm. Peitkinnitusega plekil võib tootjast sõltuvalt olla alumine paani serv eelnevalt ettevalmistatud tagasipöördega. Sellisel juhul on lubatud peitkinnitusega pleki liitmine katusepealse räästapealse renniga kahekordse lamavaltsiga, kasutades joonisel 15 näidatud erinevate kõrgustega ristlõigetega roove. Räästapealne renn ei ole lumetõke.
Seega jätab standard selle lahenduse loomise selgesõnaliselt tellija, ehitaja ja tootja omavaheliseks kokkuleppeks. On fakt, et seda lahendust kasutatakse Eestis massiliselt ja pead liiva alla peita ei ole vaja. Kuid tasub meistriga arutades selgitada millised on riskid, et katusepealse renni taha kogunev ja sulav mass hakkab sisse tungima. Kindlasti ei tohiks seda lahendust kasutada madalakaldeliste katuse korral, kuid näiteks 45* kalde korral on üliväike tõenäosus sissejooksudeks kui paanide ja silepleki liitekoht asub piisavalt kõrgel katusepealse renni ülespöörde kõrgeimast servast. Klassik pleki püstvaltsid ei ole veekindlad ja valtside otsad jäävad avatuks ja seetõttu peab olema tekkinud lumekuhjatisel võimalikult raske sulamise korral vee sissetungimine. Selle tagab ka piisavalt suur silepleki ülekate paanide all. Kuid soovitame otsust langetada igal objektil personaalselt. Suuremate väljaehituste või lund kuhjavate taktistuste (korstnad, vintskapid jms.) korral soovitame lahendust mitte kasutada ja paigaldada valtskatus või Klassik koos ripprennidega.
Fotol taaskord näide konkreetse objekti korral leitud konkreetsest lahendusest. Katusel on kallet enam kui piisavalt, et lahendada katusepealse renni liitumine Klassikuga veetihedalt. Siinkohal ei olnud tarvis kasutada ka kruvisid paani otste kinnitamiseks ja tulemus on töökindel ja visuaalselt nauditav. Foto: Ivar Vahopski, teostus OÜ Hansakatused.
AS Toode osales eelpooltoodud standardipunkti loomises ja soovitab probleemide vältimiseks jälgida standardi nõudeid.
Klassiku paigaldusjuhend
Toimivusdeklaratsioon
Hooldusjuhend
