On ütlemine, et igast asjast saab teha teaduse. Eriti lihtne on seda kõnekäändu kasutada niigi tehnilistel aladel, nagu näiteks ehitusmaterjalid. Üks sellistest on teraskatuste ja kõikvõimalike muudeks plekitöödeks kasutatava toorainega. Siiski ei ole tegemist raketiteadusega kui jälgida mõningaid peamisi näitajaid, mis garanteerivad põhjamaadesse sobiva tulemuse.
Ehitusmaterjalide omadusi määravad paljud normid ja standardid. Ühtepidi on need tootjatele ühtlasi regulatsioone määravad reeglite kogumid, millede peamine eesmärk on turvatunde pakkumine kliendile ja üldise ehituskultuuri parandamine. Teisalt võimaldavad standardid „jokk“-skeemile sarnaseid vangerdusi, mis muudavad võrdlemise erinevate tootjate vahel veelgi hägusemaks.
Üks peamisi olulisemaid teraskatuse jm plekitööde jaoks kasutatava tooraine tehniliseks näitajaks on selle paksus. Igapäevases suhtluses tooraine tootja, katusetootja ja lõpptarbija vahel räägitakse nimipaksusest. See on toorainetootja poolt määratud paksus, millele on standardi kohaselt lubatud teatud tolerantsid nii üles kui allapoole. Näiteks populaarne ja kvaliteetne polüuretaanvärvkattega kuumtsingitud terasplekk on paksusega 0,50mm. Standardis hoolega jälge ajades võib selle nimipaksuse juures olla aga ka 0,46 või ülemises ääres 0,54mm. Standardi järgi ei ole probleemi turustada 0,46mm paksusega plekki 0,54mm sildi all.
On ilmselge, et terasetootjatest suurkontsernid on õppinud majanduskeskkonnas toimetulemiseks kasutama kõiki kulude optimeerimiseks kasutatavaid meetodeid ja üks võimalus on siin vähendada pleki paksust. Teisest võimalustest räägime põgusalt allpool. Kui eespool toodud näites esitatud numbrid olid veel katusematerjali vormipüsivuse (kas katuseplekk on hõlpsalt paigaldatav ilma liigse lainetamiseta) seisukohalt üsna mõistlikud, siis kahjuks on meie turule leidnud tee ka skeem, kus väga levinud 0,45mm nimipaksusega pleki pähe pakutakse 0,39mm paksusega plekki ja selle paigaldamisega seotud probleeme võite uurida igalt sellise materjali kokku puutunud töömehelt. Midagi head sealt oodata ei ole. Selline plekk on näpuga painutatav, lisaks ei kannata ta astumist (see on siiski möödapääsmatu paigalduse ajal ja hiljem näiteks lund lükates).
Teised olulised näitajad teraskatuste juures on tsingikiht terasel. Tsink on see, mis annab plekile eluea, tagab tema korrossioonikindluse aastakümneteks. Seda kirjeldatakse massiühikuga g/m2 kohta, mida võib ka teisendada mikroniteks, kuid parem on võrrelda suuri numbreid kui imepisikesi mikroneid. Vaid tsingitud teras (värvkatteta) peaks oleme kirjeldatud näitajaga 350 g/m2 kohta, värvkatete all 275 g/m2 kohta. Tsinkplekki toodetakse ka näiteks sisetingimuste jaoks, kus keskkond on kuiv ja neutraalne, aga sellise tsinkmisega plekk välistingimustes kasutamiseks ei sobi. Sisetingimuste tsinkplekk on tavapäraselt 175-225 g/m2 tsingikihiga ja tema hind on loomulikult oluliselt soodsam. Tsinkimine on oluline näiteks ka kruvide juures. Ei ole mõtet osta 30-50 aastat kestvat katust, aga 3-5 aastat kestvaid kruve. Nii nagu maanteerattaga ei saa sõita maastikul, ei tohiks ka sisetingimuse kruvisid kasutada katuse kinnitamisel.
Parim kontroll on võtta teraskatuse pakkumised mitmest ettevõttest. Kui enamuse pakkumine jääb sarnasse suurusjärku ja ühel on hind kümneid protsentse soodsam, siis võib julgelt tunda huvi pleki nimipaksuse, toorainetootja ja teiste tehniliste omaduste kohta. Kindlasti soovitame küsida koos hinnapakkumisega ka pakutavate toodete sertifikaate ja tutvuda garantiitingimustega. Iga toorainerull kannab unikaalselt nn rullipassi, millel on info tootja ja tooteomaduste kohta, ka selle peab korrektne tootja kliendi soovi korral esitama.
Lisaks terase paksusele palume olla tähelepanelikud järgmiste tehniliste näitajate juures:
1. Pinnakatte paksus (polüesterkattel 27 mikronit, PUR katetel 50 mikronit).
2. Tsingikihi mass (tsingitud pinnakatetel 350 g/m2, värvkatete all 275 g/m2).
3. Tähelepanelikult jälgida ettevõtete poolt pakutavate garantiide sisu ja tingimusi. Eluiga ei ole garantii ja vastupidi!
4. Terase mark (profileeritav teras, kandva profiili teras, vihmaveesüsteemide teras on erineva voolavuspiiriga materjalid).
5. Keskkonnaklassid, milles toodet kasutatakse.
6. Toodetele omistatud CE-märgistus.
Peamised teraspleki omadusi kirjeldavad standardid:
EVS-EN 10142:2006 – Pidevas kuumsukelprotsessis pinnatud leht- ja lintteras. Mõõtme- ja kujutolerantsid
EVS-EN 508-1:2008 – Plekist katusetooted. Isekandvate terasest, alumiiniumist ja roostevabast terasest plekist valmistatud toodete spetsifikatsioon.
Külma pead otsustamisel!
Lisalugemist pinnakatete kohta Eesti terasekatuse turul.
AS Toode pakutavad pinnakatted
Terasemargid ja keskkonnaklassid
Terastoodete hooldusjuhend
AS Toode toodete paigaldusjuhendid
Ülevaade AS Toode tegevusest ja argumentidest
