25.-28.oktoobrini 2019 pidas maailma katusemeistrite erialaliite ühendav organisatsioon IFD (International Federation for the Roofing Trade) järjekorras juba 67.aastakongressi. Sel korral toimus kokkusaamine Šotimaa maalilises pealinnas, Edinburghis. Kahepäevase konverentsiprogrammi jooksul tutvustati katuseehitusega seotud arenguid, uusi ja uuendatud regulatsioone ning üle aasta toimuval konkursil IFD Award selgitati maailma parimad katused kivi-, metall- ja lamekatuse ning fassaadide kategoorias. Üritusel on traditsiooniliselt olnud oluline osa võõrustajamaa kultuuri turvustamisel ning kolmel õhtul toimuvate õhtuste ühisürituste raames sünnivad nii mõnedki äriliselt siduvad kokkulepped.
Katuseehitusele ning materjalidele esitatavad normid jaotatakse sõltuvalt hoone kasutuseast ja otstarbest klassidesse. Konverentsi avapäeva olulisema osa haaras enda alla IFD tehniliste alamkomiteede aruannete ja tegevuskavade kuulamine. Kõlab kuivalt, kuid just erinevatele teemadele 
pühendatud ning võimalikult paljude liikmesriikide esindajatest koosnevates komiteedes toimubki IFD olulisim tegevus. Sarnaselt maailma teistele foorumitele kõlasid ka katusemeistrite suust kliimaga seotud muudatuste sisseviimise või vähemalt nendele mõtlema kutsuvad algatused. Kaldkatuste komisjoni katuste veetiheduse töörühma eestvedaja, austerlane Werner Linhart tutvustas uusi põhimõtteid ning võimalikku jaotust normides sõltuvalt hoone otstarbest. Komisjoni plaan on töötada välja neli klassi katusekonstruktsioone, millistele luuakse eraldi reeglistik ning normid nii ehituslikust, aga ka kasutatavatele materjalidele esitatavate nõuete vaatenurgast. Kõigi klasside jaoks saavad kehtima võimalikult selgepiirilised projekteerimistingimused. Olulise ja mahuka muudatuse eesmärgiks on aina keerukamates kliimatingimustes (keegi ei vaidle faktiga, et ekstreemsete ilmastikunähtuste esinemine on oluliselt sagenenud) tagada kogu katusekonstruktsiooni ilmastikukindlus. Ehituslikult on muudatus ilmselt ellu viia realistlik, kuid koostöö materjalitootjatega võib kujuneda aeganõudvaks. Oluline on komisjoni mõttekäik, mis nõuab kõigi nelja klassi normatiivsete nõuete väljatöötamisel katsetele tuginevaid karakteristikuid. Nii näiteks ongi Austrias selline projekt (PuPura) hetkel töös ning saamas aluseks IFD reeglistiku kaasajastamisel. Viimati uuendati katusekonstruktsioonide veetiheduse juhendit 2008.aastal.
Loomisel on tuulduvate fassaadide ehitamisel lubatud tolerantside juhend ning normid. Oluline on ka alles 2018.aastal loodud tuulduvate fassaadide komisjoni tegevuskava. Valdkond, mis reaalses elus on käigus juba aastakümneid, hakkab alles kaasajal jõudma järku, kus on sündimas esimesed olulised normid ja standardid sellele fassaadiliigile. Etteruttavalt olgu öeldud, et päeva keskel puudutati hiljem tuulduvaid fassaade veel ning üllatav oli kuulda, et nende tulepüsivuse vaatenurgast ei ole Euroopas sisuliselt ühtegi nõuet, mida esitada fassaadile kui tervikule või selle ehituslikule küljele. Olukord materjalidele esitatavate tulepüsivusnõuetega eraldi on oluliselt parem. Probleemi tõsiduse mõistmiseks ei ole tarvis näiteid otsida väga kaugest minevikust. 2017.aasta juunis süttis Londonis kõrghoone, mille käigus hukkus hulgaliselt elanikke. Tulekahju nii mastaapse ulatuse tingisid lisaks materjalidele ka nende vale käsitsemine. Täpsemalt kõneles komisjoni esimees Bernhard Brocza fassaadidele
esitatavatest tolerantsidega seotud nõuetest. Väga positiivne oli kuulda, et normid proovivad lahendada subjektiivse probleemi – kas töö tulemus meeldib või mitte? Soovitav on näiteks fassaadide värvilahendus ja selle intensiivsus fikseerida vaid teatud valgusolude kestel ning vaatlus peab põhinema kõige enam 10 sekundilise ajaperioodi vältel. Võib tunduda kummaline, kuid tegelikult on välispiirete juures visuaalne meeldivus ning realistlikud võimalused, mis sageli tulenevad materjalide omadustest, väga sageli tellija ja paigaldaja vaheliste mõtetute vaidluste põhjuseks. Eesti rahvuslik metallkatuste ehitamise standard EVS920-2 proovis sarnasel moel lahendada igikestvat dilemmat – kui palju tohib plekk-katus lainetada. Fassaadide korral plaanitakse samuti luua neli tolerantsiklassi ning klimaatiliselt tekkivad erisused ehitusnõuetele fikseerida. Fassaadi ehitamine Soomes ja Kreekas on mõnevõrra erinevad väljakutsed.
Võimalused lamekatustega seotud probleemide ennetamiseks. Lamekatuste komisjon eesotsas Wolfgang Hubneriga Austriast tutvustas lamekatuste monitoorimise juhendi väljatöötamise hetkeseisu. Juhend peaks looma uudse regulatsiooni, kus liigniiskuse, läbijooksude jms tegeletakse ennetavalt ja pidevat tehnoloogiste vahenditega jälgimist võimaldavaid lahendusi. Niiskusmõõturit värskelt valminud betoonpõrandatega majas tunneb iga ehitaja, kuid lamekatuste korral on võimalik katusekonstruktsiooni paigaldada erinevaid andureid, saamaks ennetavalt infot tekkivate probleemide kohta.
Katusemeistrite töö tulemuslikkus sõltub tervest füüsisest, kui ka vaim on oluline. Olulise osa esimese päeva konverentsist moodustas ehitusprotsessi turvalisuse tagamise ning katusemeistrite mentaalse poole probleemide teadvustamine. IFD tasemel ollakse antud teemadega faasis, kus on võimalik töövõtjast indiviidi vaimse seisundi osas abimeetmeid luua. Teemast kõnelesid Šveitsi ja Ühendkuningriigi näidete varal Jürg Struder ning Gary Walpole. Just Gary Walpole lühike ettekanne oli tõeliselt mõtlemapanev. Faktide vastu ei saa. Ühendkuningriigid nö valmis ühiskonnana on olnud teema eestvedaja kogu Euroopas. Nii näiteks ei juhtunud Londoni olümpiarajatiste rajamisel ühtegi tõsist tööõnnetust (uurige mitu põhjakorealasest töötajat hukkus Venemaa jalgpalli MM-i jaoks loodud taristu rajamisel või Doha staadioni ehitusel). Samas on riigis aastas keskmiselt 38 katuseehitusega seotud surmajuhtumit, 82000 keskmise raskusega tööõnnetust. Igal tööpäeval sooritab kaks ehitussektori töötajat enesetapu. Ehitajate suitsiidsus on võrreldes muude elualadega kõrgem ning omakorda nende hulgas on just katuseehitajate, aga ka plaatijate enesetapud keskmisest sagedasemad. Nende tumedate teemadega on Briti saartel tegelema asutud riiklikul tasemel ning see eeskuju võiks olla nakkav. Tööohutusest läbi turvarakmete prisma kõneletakse palju ka meil, kuid inimeste läbipõlemisest tekkinud terviserikete olulisusest katuseehitaja fookuse läbi ei ole Eestis ilmselt ülearu mõtteid veeretatud. Katuseehitajatel on sagelt ebareaalsed tähtajad (ilmastik on siin oluline märksõna), segased kvaliteedinõuded ja kontrollimata oskused. Gary Walpole sõnul on arvutused tõestanud, et vaimsesse tervisesse investeeritud panus tasub ka rahaliselt katuseehituses ära. “Jalaluumurru korral sain pikalt kodus olla, kõik huvitusid mu paranemisest. Kas sama tähelepanu ja hoolitsus tabab mind ka siis, kui mul on tööl stressirohked ajad ja õhtuti kulub palju alkoholi? Vaevalt”, nentis Walpole.
Kutseharidusega seotud mured ja väljakutsed Euroopas ja Ameerikas. Kutsehariduse ja koolitusega tegeleva komisjoni esimees Artur Wierschem tutvustas arenguid üle IFD kehtivate koolituspõhimõtete rakendamisest, õigemini selle missiooni suhtelisest võimatusest. Euroopaski on riikide suhtumine ja arengutase antud temaatikas niivõrd erineval arengutasemel, et selget ühtsest süsteemi niipea loota ei ole. Samasse teemasse sobisid ka Wierschemi järel kõnelenud Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi esindajad, kes tutvustasid oma koduriigi koolitusprogrammidega seotud murekohti. Probleemid on universaalsed üle kogu ilma – noored ei taha tulla katuseehitusse, töid teostab odavtööjõud (mitte alati, aga enamasti küsitavate kompetentsidega) ning tulemused viivad katusemeistri elukutse tähtsustamise allavett. Katusemeistrite kutsetunnistuste süsteeme on püüdnud luua ilmselt kõik liikmesriigid ja hea on tõdeda, et Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu elluviidud kutseharidusprogamm ei jää palju maha näiteks Ühendkuningriigi omast ning on kaugel eespool näiteks Ameerika Ühendriikides toimuvast.
Viimati mainitud riigi katusemeistrite liidu eeskõneleja, Reid Ribble, tutvustas Ameerika Ühendriikide katuseehitusturu olukorda. Pehmelt öeldes võib Ameerikat ses vaates võrreldes mistahes Euroopa riigiga lugeda arengumaaks. Ameerika katusemeistrite hulgaks loetakse suurusjärku 1 miljon. 60% nendest on Lõuna- ja Ladina-Ameerika päritolu oskusteta tööjõud. Erialaliitudesse kuulub 2,2% katusemeistreid! Omakorda neist ei ole hetkel ette näidata üldtunnustatud akrediteeringut pooltel. Ameerika Ühendriikide liidul NRCA on ees üüratu tööpõld. Samuti puuduvad Ameerikas üleüldised nõuded katuseehituses kasutatavatele materjalidele ning töövõtetele. Mõnes valdkonnas ei ole ülim liberaalsus parim lahendus. Kahjuks ei ole vaatamata Hiina Rahvavabariigi liikmelisusele seni peetud korraliku ettekannet riigis toimuvate arengute kohta. Suurim problem on ilmselt keelebarjääris. Järgmisel aastal toimub kongress ja noorte katusemeistrite MM Pekingis. Ehk siis on sealse põhjatu turu reguleerimise toimisest võimalik sisulisemalt aru saada.
Muutuv kliima esitab materjalidele ning paigalduslahendustele uusi nõudeid. Konverentsi teise päeva sisustasid samuti valdavalt kliimamuutustega seotud teemad, kuid nagu mainis oma etteastes insener Keith Roberts Ühendkuningriikide projekteerimisettevõttest Roberts Consulting, pakub kohati ülepingutusena näiv kliimahullus katuseehituses hoopiski võimalusi. Konkreetsemalt käsitles Roberts tugevate tuulte ja tormide poolt tekitatud kahjusid, juurdles õnnetuste põhjuste teemadel ning esitas ühe Iirimaa ujumishalli tuultes kannatada saanud katuse näitel võimalust aluskatuse ja kinnitustarvikute paremaks dimensioneerimiseks. Sarnasel teemal kõnelenud Jean-Guy Levaque Kanadast, katusematerjalide ja -ehituse teadusliku vaatenurgaga tegelevast ettevõttest WSP Canada Inc. esitas mõtlemapanevaid fakte. Kanada kuumalainete maksimumid on 2050.aastal tänase 37 kraadi Celsiuse asemel 44, kuumalainena käsitletavate päevade arv suureneb 20-lt 60-le. Enim sademeid ööpäevas võib kolmkümne aasta pärast Kanadas tänase 66mm asemel olla 166mm. Sellised muutused esitavad materjalidele ning hoonete rajamisel märkimisväärseid teistsuguseid väljakutseid. 2050.aastaks on Kanada hoonestikust endiselt umbes pooled 20.sajandi lõpus ehitatud. Kas selles vanuses väärikad hooned suudavad täita energiatõhususe nõudeid või kui kulukas on nende renoveerimine – väljakutseid ehitusmaastikul jagub nii meistritele kui tootjatele. Huvitav oli kuulda, et Kanadas tegeletakse metallkatuste pinna libeduse temaatikaga. Talved on põhjapoolkeral aina niiskemad ning ohvritega lõppevaid laviine katustelt esineb üha enam. Eesmärk on jõuda metallide kasutamisel reeglistikuni, mis esitab nõudeid pinnakatetele nende hõõrdeteguri vaatenurgast.
Konverentsi käigus esines tuntud Šotimaa poliitik ja diplomaat Scott Wightman, kes on töötanud Ühendkuningriikide suursaadikuna näiteks Lõuna-Koreas ning Singapuris. Kodumaale naasnuna on Wightman Šotimaa parlamendi liige ning nimetab oma peamise missioonina Šotimaa tutvustamist globaalselt.
Tööpäeva lõpetasid IFD tulevaste sündmuste tutvustamised ning uute liikmete vastuvõtt. IFD partnerliikmeks sai Aasia suurim lamekatusematerjalide tootja Oriental Yuhong, kelle 2018.aasta müügikäive oli 1,8 miljardit eurot. Aasta pärast toimuvad IFD kongress ja noorte katusemeistrite maailmameistrivõistlused Hiinas, Pekingis. IFD uueks presidendiks valiti kauaaegne IFD juhatuse liige, šotlane Graeme Millar.
Kongressi lõpetas Edinburghi Assembly Room’s toimunud pidulik gaala, mille käigus kuulutati välja maailma parimad katused ja fassaad. Lamekatuse ja fassaadide kategoorias võidutsesid Läti katusemeistrid, parim kivikatus oli maailmale sel korral ette näidata Hiinast ning vasest uhke kiriku katuse Ohios olid grand prix vääriliselt paigaldanud Ameerika Ühendriikide meistrid. Vaata võidutöid meie Facebooki seinalt või Instagramist.
Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit on IFD liige aastast 2011. AS Toode on Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite asutajaliige.
