Tuletame meelde, et standard EVS812 keelab laotud kivikorstende katmise täies ulatuses plekiga. Lubatud on korstnamütsid ja sademekatused, kuid korsten peab olemas visuaalselt vaadeldav vähemalt kahest küljest. Juhul, kui see nii ei ole, palub korstnapühkija korstent katvad küljeplekid eemaldada.
Nõue on tekitanud palju küsimusi ja ka pahameelt ning võrdlusi Soomes toimuvaga, kus korstende plekitamise kohta on olemas isegi juhendid ja nõuded. Erisus Soome ja Eesti korstende osas on oluline – Eestis üritatakse vanu lagunevaid korstnaid plekiga kattes peita, Soomes pikendatakse korrastatud korstende korrektse soojustamise ja tuulutuse tagamisega nende eluiga. Näeme oma igapäevatöös just peamiselt soovi lagunema kippuva korstna peitmiseks – see on tuleohtlik enesepettus.
Eestis kahetsusväärselt sagedaselt levinud komme korstnaid otse plekkümbrisega kattes lüheneb laotud kivikorstna eluiga veelgi tänu kondensaadile, selle jäätumisele ning halvenenud tuulutusele. Korstende katusepealne osa on soovitav korrastada (vajadusel laduda uus), paigaldada korrektsed liiteplekid, korstnamüts ja vajadusel sademekatus.
Vaid moodulkorstnaid (v.a. metallist) on lubatud tootjapoolse heakskiidu korral katta metallist kattega. Samuti laotud korstnaid, kui küttelõõrides asuvad metallhülsid. Sellekohane nõue on jõus juba aastast 2007, kuid selle järgimise ja kontrollimise aktiivsus on olnud kasin.
Pikemalt käsiplekitöödest ning korstnamütsidest
Pikemalt lisa- ja turvatarvikutest: https://www.toode.ee/katuse-lisatarvikutest-kuidas-ja-kuhu-milleks-ja-millal/
Turvatarvikute paigaldussoovitused nimekirjana: https://www.toode.ee/turvatarvikute-paigaldussoovitusi/
