Kõik oleme voltinud paberist erinevaid figuure, kes lihtsamaid nooli, edasijõudnumad juba keerukamaidki kujundeid. Aga kas sama oleks võimalik teha ka metallist? On ikka, kuid selleks on vaja oskusi, teadmisi ja tugevat ruumilise mõtlemise oskust. Kasuks tulevad ka teadmised ehitamisest ja ehitusfüüsika toimimisest. Hea plekksepp on rohkem kunstnik kui lihtsalt oskustööline. Metallkatuste juures on tihtipeale kümneid sõlmi, kuhu parima tulemuse saavutamiseks on vaja „rätsepatööd“. Siinkohal tulebki appi plekksepakunst. Tüüpilisemad metallkatustega seotud tööd tulevad mängu olukordades, kust standardsete lahendustega on keerukas saavutada vajalikku veepidavust. Tavaliselt on sellised kohad madalakaldelistel katustel olevad neelud, liitumised seintega, korstende liiteplekid ja näiteks ventilatsiooniläbiviikude vooderdamised.
Ventilatsiooniläbiviigud kipuvad valdavalt olema ümara ristlõikega torud
või koonused, mis on tarvis katusekattega veekindlalt siduda. Selleks toodetakse mitmeid tööstuslikke kummist läbiviike, mis aga tõenäoliselt on kordi lühema elueaga kui katusekate. Seetõttu on mõistlik ka läbiviigud lahendada nii, et need kestaks katusega sarnaselt. Läbiviigud ühendatakse katusega täpselt katuse kaldenurga järgi toodetud koonjate läbiviiguplaatidega, mis valtsitakse või liidetakse muul veekindlal moel katusekattega. Oluline on jälgida kõikvõimalike liitekohtade tihendust ja ülekatte loogilisi asetusi, et sadeveed ei voolaks nende vahele ja ajapikku ei tekiks liitekohtades korrosiooniilminguid varem kui mujal katusekattel.
Samad märksõnad on olulised ka korstnaplekkide juures. Korstnad on tavaliselt takistused sademete vabale kulgemisele katusel, nende taha koguneb lumi ja vesi. Seetõttu on seal erakordselt oluline tagada plekkide veepidavus. Võiks kõhutunde järgi öelda, et 90% probleeme katustel, mis on seotud läbijooksudega, on moel või teisel seotud korstendega. Siinkohal on paslik lasta plekksepal toota nö. korstnakrae, mis kohapeal liidetakse veetihedalt katusekattega. See on võimalik siledapõhjaliste katusekatete (valtsplekk, Klassik) korral, profiilsete ja laineliste (kivimustriga profiilid ja trapetsprofiilid) korral on liitmine veidi keerukam ja teinekord ka majanduslikult ebaotstarbekas.
Korstende korral tasub peatuda ka korstnamütsidel ja nende sademekatustel. Nende kasutamisel on peamiselt kaks eesmärki – tagada korstnaotsa kivide pikem eluiga ja anda korstnale visuaalselt parem väljanägemine. Kuid ka siin on asjaolusid, millistest möödavaatamine annab hoopis vastupidiseid tulemusi. Kasutatavatest materjalidest odavaim on kindlasti tsingitud teras, kuid pideva kütmisega korral on selline toode paari aastaga roostes. Tsingitud teras sobib katteks ventilatsioonikorstendele. Küttekorstna korral tuleks kasutada roostevaba terast või kombinatsiooni, kus enamik mütsist on terasest, aga lõõri ava ja sademekatus roostevabast materjalist. Sellisel juhul jääb ka 
korstnamüts kenasti katusega ühte tooni. Korstnamütside sademekatustel tuleb kindlasti mõelda nende avatavuse peale, muul moel ei pääse korstnapühkija oma tööriistadega neile ligi. On võimalik toota nii hingedega kui liblikmutritega sademekatuseid. Hingede eeliseks on asjaolu, et sademekatust ei pea maha tõstma ja see lisab korstnahooldustöödele mugavust. Sademekatuste kuju piirab vaid fantaasia, need võivad olla nii kumerad, nõgusad või viilkatused jne. On tulnud valmistada ka kirikutorni kopeerivaid lahendusi. Korstnaplekkide juures ei tohi unustada, et alates 2007.aastast on sisuliselt seadusega keelatud korstende lauskatmine plekiga – sedasi ei saa tuvastada korstnakividesse tekkivaid pragusid. Samuti võib selline kate panna korstna niiskusolukorda, kus kaob tuulutus ja kivid lagunevad veelgi kiiremini. Pidage neil teemadel kindlasti nõu korstnapühkija või katusemeistriga vältimaks eksimusi.
Plekitöö klassika hulka kuuluvad alati kõikvõimalikud vihmaveesüsteemidega seotud detailid. Vanematel ja muinsuskaitselist väärtust omavatel hoonetel on tihtipeale nõudeks taastada vihmaveesüsteemid kujul, nagu need olid hoone ehitamisel. See nõuab
nikerdustega lehtrite, käsitsi valtsitud põlvede ja sülitite ning erimõõduliste torude valmistamist. Esmapilgul kallina tunduv käsitöö võib osutuda meeldivalt taskukohaseks, sest tehnoloogia arenguga on mitmed tööoperatsioonid masinatega lihtsustatud, kuid tulemus väärikas „vanakool“.
Lisaks kat
ustel kasutatavatele toodetele oskavad plekksepad valmistada kümneid ja kümneid erinevaid lisaplekke – parapetiplekid, nurgaplekid, aknaplekid, uksepaleplekid, lävepakud jne jne. Lisaks tsingitud terasele saab korralik ehitusplekksepp jagu ka teistest metallidest, millistest mõned (titaantsink või vask) nõuavad eriteadmisi ja tööriistu, aga peamiselt kogemusi ja oskusi. Soovitame pidada nõu katusemeistriga, milline metall on sobivaim. Näiteks ei tasu kunagi kasutada tsingitud terast üliagressiivsetes keskkondades, kus tekivad omakorda eelised alumiiniumi kasutamisel. Kindlasti tuleb tunda metallide galvaanilisi omadusi – vase ja tsingitud terase omavaheline liitmine on teatud tingimustel väga lühiajalise kestvusega. Soojuspaisumine võib näiteks vasest tooteid suvise leitsakuga paisutada silmaga nähtaval määral ja rikkuda kogu katuse. Hea meister ja teadlik plekksepp tunneb neid ohtusi ja oskab ka tellijat nõustada.
Meie abiga on metallist tooted saanud mitu muusikakooli instrumentide osade näol, teatrid rekvisiitide jaoks ja toodetud on ka koopiaid võitlusrelvadest ja sõjariistu muuseumite tarbeks. Eestis on vähemalt üks kirik, mille kukk valmis meie töökojas. Oma töötajaid oleme õnnitlenud värvikirevate ja igikestvate metallroosidega. Vanalinna katuseid katavad kümned eritööna valminud soojustatud ja soojustamata katuseluugid. Plekitöö on metallikunst parimas tähenduses. Ja silikoonita peab ehitada saama kõiki katuseid!
Vt. kogu käsiplekitööde ja eritoodete valikut
Standardsed lisaplekid
Titaantsingist katused
Erinevate metallide kasutamisest katusekatetena
