Talvise lumerohkuse juures on igati asjakohane küsida, kas majaomanikul oleks võimalik ja vajalik midagi ette võtta katusel oleva lumega? Meie soovitame muretseda eelkõige:
– kergrajatiste (varjualused,varikatused jms),
– väga lamedate katuste (bensiinijaamad, spordirajatised, tootmisangaarid jms),
– teadmata tugevusega konstruktsioonidega katuste ja
– vanemate hoonete omanikel.
Korrektselt renoveeritud või uusehitusena valminud hoonete katuste jaoks ei ole Eestis harjumuspärane lumeolukord midagi erilist, projekteerimisel kasutatavad varutegurid peaksid tagama ka tunduvalt suuremate koormuste kandevõime. Praegu ilmub ajakirjanduses väga konkreetseid soovitusi “lund lükka siis, kui seda on katusel 40cm”, aga siiski on tarvis sellise väite esitamiseks teha suur üldistus kõigi katuste kandekonstruktsioonide seisukorra osas ja meie seda ei soovita!
Tallinnas ja Harjumaal pakume ka lumekoristusteenust! Huvi korral kirjuta: ivar @ toode.ee
Vanadel hoonetel ei ole mõtet süveneda keerukatesse normatiividesse. Vanadel puitkonstruktsioonidel võib esineda nende kandevõimet vähendavaid mädanikkahjustusi jms.
Kunagi ei ole ettevaatusabinõuna aga halb siiski katustelt lumi maha lükata ja seda lisaks koormuse vähendamisele ka põhjusel, et võimaliku sula korral võib vähegi kehvemalt vormistatud keerukates sõlmedes (korstnaümbrused, liited seintega ja muud läbiviigud, neelud) tekkida oht sissejooksudeks. Ekstreemsed ilmaolud on kõige paremaks testiks Teie katuse kvaliteedile, aga kas asi on seda riski väärt? Enamjaolt ei hüvita lumest tekkinud kahjustusi ka kindlustusfirmad, kuna on olnud piisavalt aega lund katuselt eemaldada.
Kuidas hinnata lume eemaldamise vajadust katustelt?
Lumekoormus katustel ei ole sama, mis maapinnal. Arvutuslikku koormust mõjutab katuse kaldenurk ning geomeetria. Kuigi katusekonstruktsiooni projekteeritakse lume mahukaalu arvestades teatavate varuteguritega, võib ekstreemsete sademehulkade korral keerukama kujuga katusel piirkonniti lumekoormus ületada konstruktsiooni kandevõime.
Lume puistemahukaalud standardis EVS-EN1991-1-13:2006 on määratletud järgnevalt:
Värske lumi – 100 kg/m³
Tunde või päeva seisnud lumi – 200 kg/m³
Nädalaid ja kuid seisnud lumi kuni 350 kg/m³
Märg lumi 400 kg/m³
Saamaks teada reaalselt lume massi katusel korrutatakse lumekihi paksus puistemahukaaluga. Näiteks 40cm kiht sulaga sadanud lund kaalub alla 30 kraadisel katusel (üle selle kaldenurga mõjutavad reaalset lume massi nn.kujutegurid) 0,40 x 400 = 160 kg/m². Uusehitiste, eriti fermidega tehasemajade korral on teada katusekandjate kandevõime koormustele. Sageli on puitmaterjalide optimeerimise tulemusel (võimalikult minimaalne ristlõige, maksimaalne kandjate samm jne.) selliste katusekonstruktsioonide kandevõime sarnases suurusjärgus eelpooltoodud arvutusnäitega ning mõistlik on mõelda lume eemaldamisele.
Lume eemaldamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et lumemassid eemaldataks ühtlaselt, katusele ajutisi lokaalseid suuri koormuseid (lumekuhjasid) tekitamata. Katusekatte vigastamise vältimiseks ei ole soovitav eemaldada katuselt kogu lumekogust, vaid ainult ülemäärane.
Kerge ja pehmena sadanud lumi korjab enesesse õhuniiskust ja selle kaal ajas suureneb. Paanikasse sattuda ei tasu, sest 40cm paksune värske lumi küll imab niiskust, muutub tihedamaks ning raskemaks, kuid samas tema maht väheneb. Siiski ei suuda ükski arvutusmudel arvestada õhuniiskuse tegelike väärtustega ja lisanduvate sademete omadustega, eriti kui vahepeal peaks katusele kogunenud lumemasse kastma korralik vihmahoog.
Kuhu paigaldada lumetõkked?
Lumetõkkeid on mitmesuguseid, kuid nende peamine ülesanne on üks ja sama, hoida lumi ja jää katusel nendes kohtades, kust ta ei tohi korraga alla langeda. Just siin peitub võti leidmaks lahendust, kui palju ja kuhu lumetõkked paigaldada. Tuleb selgelt määratleda piirkonnad katusel, kus lumelangemine võib kurja teha – trepikodade esised, garaažid, aga ka lillepeenarde või inimeste liikumisradade lähistel. Samuti on lumetõkked olulised katustel, kus on mitmes kõrguses katusepindu. Kõrgemalt langev jää võib rikkuda allapoole jääva katusekatte. Vt.lumetõkete tooteinfot
Jääpurikatest
Jääpurikate teke on seotud katuse alt tuleva soojusega, mis sulatab katusel lume ja üle räästa vajudes see omakorda jäätudes tekitab purikad. Ses osas on just praegu õige aeg oma räästad kasvõi üles pildistada, sest paremat diagnostikat kui külmal ja lumerohkel talvel, ei ole olemas. Kui nii ideaalseid olusid ei ole, siis saab tellida ka termofotograafia, mis visuaalselt näitab ära hoonete need osad, kust eraldub kõige rohkem soojust.
Erinevatest seina- ja laekonstruktsioonidest ja soojustamise kvaliteedist sõltuvalt lahkub 15-35% maja soojusest just katuse ja lagede kaudu. Seetõttu on nende korrektne soojustamine erakordselt oluline. Räästakastist tuleva külma õhuvoolu eest tuleb soojustusmaterjali kaitsta tuuletõkkega.
Võimalikud lahendused:
1. Küttekaablid. On väga efektiivsed, aga ei jõuta probleemi põhjuseni, vaid tegeletakse tagajärje likvideerimisega. Maksab ka omajagu. Hoone niiskusolukord sellega ei parane, kuigi purikaid ei teki tõesti.
2. Sõlmede lahtivõtmine ja soojustuse vahetus. Kui aastaid on probleemi eiratud, siis on see mõistlik tee, kuna soojustus võib olla vettinud.
Kui läbi külma pööningu läheb korsten, mille välispind soojeneb märgatavalt, siis tuleks ka korsten isoleerida, et tema soojusest ei tekiks pleki sisepinnale kondensaati. See korsten soojendab katusealust ruumi, mis omakorda tekitab katusekattel lumesulamisohu ja sealt omakorda jääpurikate mure alguse saabki. Eriti märkimisväärne on selline olukord just teraskatuste puhul.
Oleme täheldanud ka olukorda, kus majal enamuses räästas purikaid pole, aga ühes kohas on hiidpurikas. Talupoja mõistus rohkem ei jaganud, kui et ilmselt selles kohas asuv perekond kütab ohtralt ja hoiab akent lahti. Ka tol hetkel oli aken kaldavatavas asendis ja auru tõusis. Omaette olukord on katustel, kus on palju katuseaknaid. Seal on jää tekkimise takistamine praktiliselt võimatu.
Loe VELUX-i soovitusi katuseakende hoolduseks talviti
Igasuguste olmeniiskuste juures on tähtis osa ka korrektsel aurutõkkel, mis peab olema “katkematu” ja korralikult teibitud.
Rennidest ja torudest tuleks enne talve sodi eemaldada. Tihtipeale ei mahu sinna vesi enam sisse ja jäätudes on purikad eriti kiired tekkima ja tulemuseks on deformeerunud või lausa allakukkunud vihmaveesüsteemid. Seda olukorda võib esineda ka siis kui räästa enda soojapidavusega polegi probleeme.
Juba tekkinud purikate eemaldamine on vastutusrikas töö, kuna nende niisama mehaaniline murdmine võib kahjustada katusekatet, olgu see teraskatus, eterniit, kivi või mõni rullmaterjal. Metallide ja värvkatte suhtes agressiivseid vedelikke lumesulatamisel kasutada ei soovita, sellega võite kahjustada pöördumatult katusekatet ja vihmaveesüsteeme.
Turvatarvikute paigaldussoovitused: https://www.toode.ee/turvatarvikute-paigaldussoovitusi/
Vaata lisaks:
Vihmaveesüsteemid
Katuse turvatarvikud
Rennide katted
Katuse hooldusteenused
Paigaldusjuhendid
Sertifikaadid ja toimivusdeklaratsioonid
