Valtskatus, mida ka „plekk-katuste Mercedeseks“ peetakse, on parim valik katmaks muinsuskaitseliste nõuetega või väga madalate kaldenurkadega hoonete katuseid. Ajatu ja aastasadu end tõestanud topeltvaltsliidetega katusetöö nõuab kogemustega meistrit, kuid sobib sisuliselt igale katusele, mis on järsem kui 5°. Põhjamaade katusetootjad on loonud visuaalselt sarnase katusekatte, peitkinnitusega profiilpleki KLASSIK, mis võimaldab ajatu väljanägemise kümnetele tuhandetele uutele või juba renoveeritud Eesti kodule.
Klassik sobib ideaalselt korralikuma kaldega (soovitavalt alates 15°, mõnel juhul ka alates kaldenurgast 8°) kaldkatusele, kus on keskmisest vähem väljaehitisi või takistusi lumemasside kuhjumiseks. Seetõttu sobib Klassik suurepäraselt uusehitistega elamurajoonidesse, kus valdavalt kohtame põhjamaist ning askeetlikku arhitektuuri.
Klassiku korral on võimalik erinevalt valtsplekist saavutada silmale võrdlemisi sile ja nägus lõpptulemus. Siiski on just selle pisikese ja loogilise ootuse tagamiseks vaja katusemeistri oskusi ja asjakohaseid materjale. Sarnaselt teistegi plekk-katustega peab olema Klassikut toetav roovitus ja aluskatus tasapinnaline. Üksikute roovide asetsemine teistest madalal või kõrgemal tekitab katusepaanide kinnitamisel vastavalt lohu või 
muhu. Olukord ei muuda kuidagi katuse veepidavust või eluiga, kuid riivab silma. Samuti tasuks Klassiku korral eelistada mati pinnatöötlusega pinnakatteid, mis „silub“ mõnegi lainetuse. Klassiku paanidel on servades eeltöödeldud piklikud kruviavad, mis lubavad pikal plekklehel soojenemisel tekkival paisumisel katusel liikuda. Paigaldamisel tuleb kruvide asetusel arvestada paanide soojuspaisumisest tekkivaid pikenemisi-lühenemisi. Kuumade suveilmade korral on mõningane pleki lainetus siiski möödapääsmatu, metall on elav materjal. Lainetamise vältimiseks kinnitatakse plekipaanide räästapoolsed servad mitte jäigalt läbistavate kruvidega, vaid painutatakse sarnaselt valtsplekile ümber räästapleki. See tagab kruvivaba räästa, mis on ühtlasi sirge ning vastupidav tuuleiilidele. Kaasaegsel Klassikul on räästaserv tehases avatuna ettepainutatud, paigalduse käigus jääb see vaid ümber räästapleki kinni suruda.
Klassiku eeliseks on hea avatusega harjasõlm, mida kasutatakse üha enam muide ka klassikalise valtskatuse korral. Kindlasti tuleb Klassiku, aga soovitavalt ka valtspleki all kasutada heliisolatsioonitihendit, mis madaldab tunduvalt tormituultes paanide poolt tekitatud vibreeriva heli detsibelle. Veelgi toimivam tuulemüra maandaja on tehases tootmise käigus paanide alla kleebitav SoundControl kangas.
Oluline on teadvustada, et Klassik ei ole valtspleki identne kaksik. Eriti, mis puudutab väga madalate kalletega katuste katmist. Klassiku valmistamiseks kasutatav teras peab olema vähemalt 0,50mm paksune ning soovitavalt jäikusega, mis lubab metallil soojuspaisumise käigus „mängida“- Vastupidavuse ning pika eluea tagavad normikohased või neist paremadki värvi- ja tsingikihid materjalil. Pidage nõu kogenud katusemeistriga, kes oskab anda asjakohaseid soovitusi Klassiku sobilikkuse kohta Teie kodumajale.
Allikas: Steelroof Plekikoda OÜ / AS Toode
Loe lisaks:
Pikem artikkel Klassiku ja valtspleki sarnasustest ja erinevustest
Klassiku paigaldusjuhend
Galerii
Mis tegelikult on oluline?
Turvatarvikud võivad päästa elu
Garantii
