Allikas: Delfi.ee
18.01.2012
Autor: arhitekt Jaan Sotter
Eestis ehitatakse katuseid, millelt langev jäätunud lumi on jalakäijaile ohtlik.
Eestis on nõutud tänaval ja õues viibivate inimeste pidev kaitstus talviti katuselt langeda võiva lume ja jää eest. Kahjuks ei arvesta tegelik ehituse ja kinnisvarahoolduse korraldus seda, et pidevat ohutust võib tagada vaid meie kliimale vastavate ehitustarindite abil.
Sageli ehitatakse Eestis katuseid, mis on talviti enam vähem ohutud vaid ühekorruseliste väga madalate majade puhul. Nimelt on uuel iseseisvuse ajal hakatud loobuma katuserennidest ja paigaldatakse üha enam odavamaid ja lihtsamini paigaldatavaid räästa ripprenne.
Ripprennid peab paigaldama nii, et katuselt libisev jäätunud lumekiht saaks libiseda üle renni seda tõukamata ja lõhkumata, kuna ripprennide tarindid ei ole kunagi mõeldud allalibiseva jää koormust taluma.
Katusele paigaldatud lumetõkked peavad kinni vaid paksud lumelahmakad. Õhukesed jäätahvlid libisevad lumetõkete alt läbi. Ühekorruselise maja puhul on selline kaitse enam-vähem piisav, kuid juba kahekorruselise maja puhul enam mitte. Raskuskiirendus annab allalangevale jääle inimesele eluohtliku jõu.
Eesti Ehitusseadus ega mingi muu normdokument ei keela enam ka hoone sissepääsu kohal sisenejate-väljujate poole alanevat katusekallet. Vana tava frontooniviilude ja parapettidega sissepääse kaitsta on eestis hakatud pidama pelgalt vanamoodsaks vormilahenduseks.
Samuti ei ole nõutud niinimetatud trampliininähtuse vältimine keerulisemate katuste puhul. Näiteks välispiirde suunalise katusekaldega ilma katuserennita katuseuukide puhul, neile ei paigaldata täna enamasti isegi ripprenne, libiseb jäälahmakas alumisele katusele ja hüppab sealt palju kaugemale, kui alumiselt katuselt langev lumi.
Sellisel juhul ei päästa jalakäijaid isegi Eestis tavaline 1,5 vene sülla (3,20 m) laiune lumeladustusriba hoone ja kõnnitee vahel. Lumi ja jää lendavat sellistelt “moodsatelt” katustelt sageli sõidutee vastasserva.
Selliste katustega hoonete omanikel ei ole tegelikult võimalik tagada maja läheduses viibivate inimeste ega sõidukite ohutust. Katustelt pidevalt lund puhastada on võimalik vaid teoreetiliselt.
Eelkirjeldatud ohtlike katuste ehitamist soodustab ka valdade-linnade linnaplaneerimistalituste poolt kehtestatud 2.5; 3,5 korruse piirmäär asumites, kus on tulus ehitada kõrgemaid hooneid. Näiteks Tallinna vanades puitasumites.
Kui vanematel hoonetel ehitati alates teisest korrusest alati katuse peale valtsplekist katuserennid, siis viimastel kümnenditel on katusekatte vahetamisel neist loobutud ja ehitatud odavamad ohtlikud ripprennid.
Uusehitused on enamasti juba projekteeritud ripprennidega see tähendab, et need on põhjamaa kliimasse sobimatud.
Soovitan Eesti ehitusnorme ja -järelevalvet kohendada vastavalt meie põhjamaistele ilmastikuoludele. Ja muidugi soovitan uusehitust või lõunamaiselt renoveeritud katust nähes teisele poole teed minna. Mõnel uuel plekk-katusel pole mingeid lumetõkkeid ja sulailmaga neist möödumine on sama, mis vene ruletti mängida.
