Kuidas elada üle majanduskriise? Millist katust eestlane eelistab? Äsja 25-aastaseks saanud AS-i Toode juhid Aivo Rosenberg ja Mati Kitt teavad.
Autor: Liivi Tamm, Meediapilt
Kui Aivo Rosenberg ja Mati Kitt 1990. aastate alguses katuseäri püsti panid, puhusid ärikliima mõttes soodsad tuuled: tänased alustajad peavad koguma tõhusa algkapitali, ent toona polnud ei õiget turgu ega ka konkurentsi. Või noh, õigupoolest olid Steco, Rannila ja Weckman juba usinalt tegutsemas, ent noor riik arenes tormiliselt ja tublisid tegijaid turule mahtus.
Alustati kahemehefirmana. Toonase IME ehk Isemajandava Eesti ärksamad mehepojad võtsid šnitti ka piiri tagant: põhjanaabrite juures oli ehitusmaterjalide tootmine arenenum valdkond ja nõnda sõitsid Soomest otsekontakte otsima ka koolipõlvesõbrad Aivo ja Mati: „Seisime viisajärjekorrad ära, hoidsime kohale jõudes silmad-kõrvad lahti, astusime sisse metallitehastesse, otsisime otsekontakte. Ostan-müün-vahetan põhimõttel läksid ärimehepõlve alguses kaubaks isegi kasutatud pesumasinad.“ Soomest toodi omal ajal Lada asemel Eestisse ka metallikaupa, katuserenne ja muid tarvikuid.
„1994. aastal tegime esimese katusetehingu,“ meenutab Rosenberg. „Põnev aeg oli. Üks keevitas, teine puuris, siis vahetasime rollid.“
„Sisuliselt oli meil kahemehefirma,“ nõustub Mati Kitt. „Ka täna on selliseid päris palju: väike meeskond võib katuse paigaldusel hea olla, ent erinevus toonaste aegadega seisneb selles, et turg on jagunenud.“
Kui 1995. aastast hakkas Eestis katusematerjalidele nõudlus tekkima, elavnes ka turg. Rosenberg ja Kitt leidsid esimesed kliendid ukselt-uksele käies ja end laatadel-messidel tutvustades. „Esimene suurem töö oli meil Tapa linnas, kus tegutses ettevõtte Linda õmblustootmiskoondis. Katsime selle hoone fassaadi plekiga, sõbrad ja klassivennad tulid appi, lugesime paberilt profiilide paigaldusjuhiseid-skeeme, tegime nende järgi ja töö lendas käes,“ muigab Rosenberg. „Neil aegadel tuli igal pool ise käed külge lüüa. Selleks, et materjali tuua, sõitsime Soome Peterburi kaudu, sest laevapilet oli liialt kallis. Ja Vene tollile tuli tol ajal lääne ajakirju kinkida, et piiriületus ikka kenasti sujuks.“
Toonasest kapitalismidžunglist on Eesti tänaseks välja kasvanud. Hakkajate katusemeistrite pisikesest algatusest on kasvanud välja suur ettevõte: AS Toode teeb ise ja müüb toormaterjali ka teistele väiksematele tegijatele. Rosenbergi ja Kitti kutsel liitusid ettevõttega algusaastatel mitmed sõbrad, kellest mõningaid tunti juba lasteaiapäevilt. „Pea paarkümmend protsenti on tänagi neid töötajaid, kellega koos koolis käidud,“ tunnistavad nad.
Kriisidest üle
Majanduskriisid on riikidest ja inimestest ikka lainetena üle käinud. Esimese madalseisuga tuli Rosenbergil ja Kittil silmitsi seista 1999. aastal. „Eks see ehmatus oli,“ tunnistab Kitt. „Konkurendid Kuningkate ja Steco lõpetasid tegevuse, meie aga laienesime parajasti Läti suunal ja alustasime tootmist.“ „Kui siinne turg jäi vaikseks, siis meie panustasime aktiivsesse müüki. Võtsime riski, laenasime raha ja panustasime reklaamile ajal, kui kõik teised oma turunduseelarveid kärpisid,“ täiendab Rosenberg.
Nõnda olid AS-i Toode juhid turu langust juba kord kogenud, kui 2009. aasta masu taaskord harjumuspärase ärimudeli segi paiskas. „Meil oli selja taga seitse aastat korralikku kasvu, aga keeruline oli sellegipoolest. Ka meil olid koondamised, kui kolmandik käibest ära kukkus. Nii suurele seltskonnale polnud enam rakendust pakkuda. Järgmisel aastal jätkus langus 20 protsendi ulatuses, aga eks päike tõuseb ikka samamoodi edasi, tuli selg sirgu ajada ja edasi minna,“ tunnistab Kitt.
Mõnikord „liigub“ töö ka valdkonnast valdkonda: kord võimaldas rekonstrueerimistoetuste meede tööd korterelamute ja avalike hoonete ehitamisel, siis liikus fookus põllumajandusse. „Kui turg on erinevates segmentides, millest igaüks on erinevas arenguetapis, siis see aitab kokkuvõttes tasakaalu leida,“ osutab Rosenberg. „Päris suurt majandusdepressiooni ei ole me õnneks näinud, see oleks tõeline väljakutse,“ nendib mees. „Meie senised kriisid on siiski olnud suhteliselt lühiajalised. EL-i pangad ei lasegi Ameerika 1930. aastate suure depressiooni stiilis majanduskriisil kumuleeruda.“
Täna aitab julge müük
Kuigi täna võib tegijatel olla kiusatus saavutatuga rahule jääda ja tehtut stabiilselt arendada, siis paraku loorberitele puhkama jääda ei saa. „Pidevalt peab uusi tooteid välja mõtlema, oluline on tootearendus, tuleb olla innovaatiline, leida uusi turge. Müük peab olema väga aktiivne,“ kirjeldab Rosenberg tänast ärimudelit. „Jah, tähtis on investeerida, et kasvada ja areneda,“ nõustub Kitt. AS Toode on panustanud turvatarvikute ja vihmaveesüsteemide arendusse, samuti on uueks toote-rühmaks päikesepaneelide kinnitid.
„Olid ajad, kus katuse eesmärk oli vaid see, et vesi ei tilguks tuppa. Tänapäeval pööratakse tähelepanu redelitele, sildadele, sellele, et katus oleks turvaline ja sertifikaadidki normikohased. Majaomanik ei taha riskida sellega, et purikas kellelegi kaela prantsatab,“ osutab Rosenberg. „Ajad on muutunud.“
Ka fassaadilahenduse materjalivalik on laienenud: arhitektid vajavad oma visiooni teostamiseks erilisi lahendusi, kasvõi säravat vaske. Egas muud, kui tuleb soovitud tooted leida ja neid pakkuda. „Uud-seid materjale otsime üle maailma. Suhtleme ka terasetehastega Aasias – vastastikused külaskäigud on olnud vägagi informatiivsed,“räägib Kitt.
Baltikumi eripalgelised turud
Baltikumi turul konkureerimisel tuleb silmas pidada, et sama erinevad, kui on eesti, läti ja leedu keel, on ka nende riikide ärikultuur. „Lätis ja Leedus on levinud must turg, võib öelda, et ollakse siinse keskkonnaga võrreldes alles lapsekingades,“ nendib Rosenberg. „Hea võrdlusmoment on meil oma tehase kaudu olemas. Ka seal on teraskatused populaarsed, ent kui Eestis uuritakse ka pleki paksuse kohta, arvestatakse värvi- ja tsingikihi paksust, siis seal vaadatakse rohkem hinda. Eelistatakse välimuselt sarnaseid, ent odavamaid versioone.“ Koduses Eestis seevastu on materjalide kvaliteedist räägitud aastaid ja mingil määral on see töö ka vilja kandmas. „Koduturg on viimased kolm aastat olnud stabiilne, ilma märkimisväärsete tõusude ja langusteta,“ selgitab Rosenberg. „Tundub, et ka tänavu läheb samas rütmis.“
Ilu olevat vaataja silmades. Ja maitse üle kakeldakse. Selles, mis on ilus, on Eesti inimeste arusaam aastate jooksul muutunud. „Kui umbes 5–7 aasta eest oli Eestis nõudlus kiviprofiili järele, siis täna eelistatakse võimalikult siledaid klassikalisi pindu. Meil on pakkumises uuendatud Classic-profiil, ka klassikaline valtsplekk on tõusuteel,“ tutvustavad Rosenberg ja Kitt katusemoodi. „Kui toonivalikust rääkida, siis kümne aasta eest eelistati tumepruuni katust, täna pannakse pigem halli.“
Lisaks toonidele-profiilidele on muutunud ka läike-eelistused. „Matt on Eestis moes,“ lausub Rosenberg. „Samuti jälgib tellija, milline on tsingikiht ja materjali paksus. Klient oskab juba küsida, kas tsingikihi mass on 275 grammi või 350 grammi. Kui varem ehitati 0,45-sest plekist, siis täna on palju ka 0,50-st ja 0,60-st.“
Loe lisaks:
AS Toode sai 25
Vaata pilte AS Toode ajaloost
Pildigalerii juubelipeost
